Rahvaalgatuse taastamine suurendab ühiskonna sidusust, kasvatab kodanikutunnet, vähendab poliitika võõrandumist rahvast ning on eriti vajalik nüüd, globaliseerumisajal, mil võim ühiskonna enamusest üha rohkem kaugenenud on, kirjutab ajaloolane Jaak Valge vastuseks õiguskantsler Ülle Madisele.
Asjaolu, et võimuladvik ei taha midagi kuulda rahva enamuse korduvalt kinnitust leidnud soovist tagada abielu mõistele põhiseaduslik kaitse, annab tunnistust tõsiasjast, et Eestist kui demokraatlikust riigist saab rääkida üksnes elementaarsest ausameelsusest lahtiütlemise hinnaga, nendib Objektiivi toimetus.
Niikaua, kuni rahva arvamust ei kuulata ja rahvale öeldakse vaid, mida ja kuidas arvata, ei saa demokraatiast rääkida.
Me oleme vabatahtlikud pärisorjad, kes sinisilmselt usuvad müüti, et nad on vabad inimesed vabal maal.
Valitsus sõidab juba mitu aastat teerulliga rahvast üle, ründab ideoloogilise tankiga oma riigi tervemõistuslikke kodanikke, tõdeb kolumnist Malle Pärn.
Miks kuulavad meie juhid hoole ja austusega seda, mida neile räägivad võõrad, aga ei kuula seda, mida neile räägivad omad inimesed, kes neile ometi väga head palka maksavad, küsib Malle Pärn.
Kõik kultuur saab alguse usundist – rahva ettekujutustest ja pärimustest selle kohta, kust me oleme tulnud ja kes me oleme.
Inimelu, perekonna ja rahva alal hoidmiseks on vaja eelkõige inimeste eneste tahet, tõdeb kolumnist Roland Tõnisson ning kutsub samas poliitikuid valitsuses ja riigikogus tegelema meie rahva tulevikuga, selle asemel, et seda hävitada.
Ka opositsioon on rahva poolt valitud ja on ju sellesama rahva ja riigi juhtorgani osa.
Inimesel on kummaline võime ära rikkuda kõik, mida ta puudutab – see on nagu kuningas Midase needus.
