Malle Pärn. Foto: SAPTK

Miks kuulavad meie juhid hoole ja austusega seda, mida neile räägivad võõrad, aga ei kuula seda, mida neile räägivad omad inimesed, kes neile ometi väga head palka maksavad, küsib Malle Pärn.

Meie riigijuhid said jälle Brüsselis kõvasti kiita. Peaminister õhetas rõõmust ja uhkusest. Aga meie rahvas miskipärast ei ühine selle kiidukooriga. Miks?

Miks kuulavad meie juhid hoole ja austusega seda, mida neile räägivad VÕÕRAD, aga EI kuula seda, mida neile räägivad omad inimesed, kes neile ometi väga head palka maksavad?

Juba palju aastaid kõlab isegi meie tõe avaldamise suhtes ihnsavõitu ametlikus ajakirjanduses tarkade inimeste kriitika ja üleskutsed arukamale riigipoliitikale suundumisele. Ent see on nagu hüüdjate hääl kõrbes, kus pole kuuljaid kõrvu. Miks?

14. oktoobril 2015. aastal korraldas EKRE Toompeal meeleavalduse massimmigratsiooni vastu. Seal oli palju rahvast. Pidasin kokkutulnutele sellise kõne:

Hei, rahva teenrid, seal ilusas ja mugavas Toompea lossis!

Ma ei tea, kuidas peaks teiega rääkima, et te meid kuulda võtaksite.

Te nimetate ennast rahva teenriteks, aga käitute nagu rahva isandad. Teie otsustate, teie teete lepinguid, teie teete seadusi – aga te ei kaalu, missugused tagajärjed on teie seadustel ja otsustel ja lepingutel, kuidas need mõjutavad meie rahva elu. Te ei kuula tarku inimesi rahva hulgast.

Te teete seadusi selleks, et saada rahva käest rohkem raha kätte. Korstent ei tohi enam pühkida ilma ametliku litsentsita. Ometi on korstna pühkimine tunduvalt lihtsam töö kui riigi juhtimine, aga riigi juhtidelt ei nõuta meil mingit litsentsi, isegi mitte vastava koolituse läbimist? Piisab, kui oled ustav õigele parteile.

Te olete ehitanud üles enda meelest hästi toimiva riigi, mille eest saate välismaal aina kiita. Aga ausal ja lihtsal eesti kodanikul ei ole selles riigis hea elada. Kas te teate seda? Kas see läheb teile korda? Kas võõraste kiitus kaalub üles oma rahva rahulolematuse?

See on suure silmakirjalikkuse riik. Te räägite sallivusest ja solidaarsusest. Te olete kangesti solidaarsed Euroopa rikaste riikidega. Meie lapsed võivad olla näljas, ikka leiate te miljonid võõraste pankurite toetamiseks. Nüüd te tahate siin meie raha eest üleval pidada islami sõjavägesid. Nende suhtes olete te väga sallivad, nad on teie ligimesed, keda te armastate.

Aga teie oma rahvas? Kuidas meiega on? Miks te meid oma ligimesteks ei pea? Miks meie mured ei lähe teile korda? Miks te meid pidevalt sõimate? Neid, kes seadusevastaselt võõrasse riiki tungivad, et kohalike elanike kulul elada, nimetate te hellitavalt pagulasteks, aga oma rahvast, kes teid üleval peab, sõimate rassistideks, ksenofoobideks, vihakülvajateks.

Ja miks te meiega solidaarsed ei ole? Kas lasteaia kasvataja teeb vähem tööd kui teie? Kas halastaja-õde haiglas teeb vähem tööd kui teie? Või on see töö vähem tähtis? EI OLE: See on palju tähtsam, palju vajalikum!

Te tahate, et me oleksime solidaarsed Euroopa valitsustega, kes ei saa  või ei tahagi saada hakkama oma piiride valvamisega? MEIE, eesti rahvas, ei pea olema nendega solidaarsed, sest teie, meie valitsus, ei ole meiega solidaarsed!

Islami sõdalased, kes praegu Euroopasse tungivad, ei ole mingid õnnetud pagulased. See on organiseeritud invasioon. Need inimesed ei tuleks ise selle pealegi, et kodust nii kaugele rännata, ja siis tormijooksuga jaamad ja maanteed vallutada.

Ikka ja jälle pean ma meelde tuletama: Meil on siiani ratifitseerimata Euroopa sotsiaalharta olulised sätted, kuna need pidavat olema Eestile ülejõukäivad. Veel enam ülejõukäivad on Eestile tuhanded, või ka sajad (vaenulikud) migrandid. Meil ei ole ju isegi seaduslikku alust neile pakkuda kõiki neid mugavusi, mida neile pakuvad Euroopa rikkad riigid. Selles osas oleme meie alles arengumaa. Meie riigis ei ole kellelgi õigust eluasemele ja inimväärsele töötasule, järelikult ei saa me seda pakkuda ka migrantidele.

Te ei käitu nagu iseseisva riigi valitsus, te käitute nagu volinikud, kes ilma mõtlemata täidavad oma isandate käske.

Veel hullem: te käitute nagu satraabid, sest te sõimate oma rahvast! Te tahate seadusega ära keelata tõe rääkimise ja terve mõistuse?

25 aastat tagasi kogunes lauluväljakule 300 000 inimest, ma ei tea, kui palju seisis Balti ketis. Ilma selleta oleksime ehk ikka veel Venemaa, mitte Euroopa provints. Siis oli juhtidel rahvast vaja, toonased juhid usaldasid rahvast. Mis siis nüüd juhtunud on? Mis meil nüüd viga on? Miks te meid enam ei usalda? Miks te olete rahva riigist välja lõiganud? Miks te olete rahvale selja pööranud?

Valitsus, kes on avalikult sõtta astunud 80 protsendiga oma rahvast, peab tagasi astuma. Ilma kompensatsioonita. See pole soovitus, see on nõudmine. Kui teener ei teeni oma isandat, vaid võõrast võimu, kes ta siis on?

Meil on vaja uut Balti ketti. Meil on vaja Ida-Euroopa ketti, seisame kätest kinni, kuni Itaalia piirini välja, ja hüüame: Euroopa ei ole islamimaa!

Aasta tagasi (2014, SAPTK meeleavaldusel, enne kooseluseaduse läbisurumist riigikogus) kutsusin ma inimesi üles siin lossi ees kalmuküünlaid põletama. Demokraatia mälestuseks. Me võiksime seda nüüdki teha, ikka veel ja veel. Me võiksime siia küünaldega tulla iga kord, kui siin majas mõni meie rahva vastane seadus vastu võetakse…

Eestimaa on meie kodu! Meie oleme siin peremehed!