Sõna: riik 2
Preester, sõjaväelane ja religiooniloolane Einar Laigna tõstab Objektiivi saatesarjas "Sõna" iga kord esile ühe mõiste, ühe sõna, mis juurdub Euroopa ja Eesti kultuuris ning mille tähenduse üle tasub alati mõtiskleda.
Preester, sõjaväelane ja religiooniloolane Einar Laigna tõstab Objektiivi saatesarjas "Sõna" iga kord esile ühe mõiste, ühe sõna, mis juurdub Euroopa ja Eesti kultuuris ning mille tähenduse üle tasub alati mõtiskleda.
Objektiivi saatesarjas "Sõna" mõtiskleb preester, sõjaväelane ja religiooniloolane Einar Laigna iga kord ühe mõiste, ühe sõna üle, mis meie kultuuriruumis on olnud ja on ka täna kandva ja keskse tähendusega.
Kas rahvas vajab kestmiseks reformide ja suurrajatiste kaigast või vajab reforme ja suurrajatisi vaid tühine osa kihistunud rahvast?
Mingit "rangelt ilmalikku riiki" ei saa tegelikult olemas olla, kui soovime, et tegemist oleks õiguspärase riigiga.
Kodanikena ei saa me nõustuda kohtuliku aktivismiga ja abielu tähenduse moonutamisega.
Laev ei saa sõita kuhu iganes, sest meres on madalikud ja karid ja jää.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks kandideeriv Helir-Valdor Seeder rõhutas oma seisukohti tutvustavas artiklis ajalehes Postimees muu hulgas, et tugeva riigi aluseks on tugev pere ning pereväärtused on filosoofia, mille osaks on soov, et Eesti poisist kasvaks Eesti mees ja Eesti tüdrukust Eesti naine.
Riik vajab eluterveid perekondi, vajab rahvastiku taastootmist.
Riik ei ole legomäng, seda ei saa kokku panna plastikdetailidest.
Tartu Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos rääkis Objektiivile antud intervjuus sellest, et Eesti majandusliku iseseisvuse ja arengu eelduseks on ühistegevus.