Varro Voogaid ja Markus Järvi arutlevad saates "Fookuses" vastutuse teemal, sest meie riigi valitsemises on karjuv vastutuse defitsiit. Kes vastutab? Just see peaks olema keskne küsimus Eesti riigile ja rahvale kahjulike otsuste hindamisel.
Saates "Fookuses" arutlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid vastutuse temal riigijuhtimises. Mis on vastutus ja milles see seisneb? Kuidas riigijuhtimise ilmsete vigade puhul peaks poliitiline ja ametkondlik ladvik vastutama?
Alles hiljuti kirjutasime Objektiivi juhtkirjas: "Eesti poliitilise kultuuriga käib juba pikemat aega kaasas täielik vastutustundetus, mis viimastel aastatel küündib epideemiliste mõõtmeteni. Ükskõik, milline riigile ja rahvale kahjulik otsus, maksumaksjate raha raiskamine või tuleviku põlvkondadele rahalisi koormisi õlule panev kohustus ka läbi ei suruta, hajub vastutus alati ähmase jutu ja eri leeride vahelise süüdistamise tuhinas õhku."
"Poliitilise võimu tasandil ei vastuta mitte keegi mitte millegi eest. Ärilise kultuuri juures on ilmselge, et äriühingule kahju toovate otsuste eest vastutavad konkreetsed inimesed, ent riigivõimu juures on juurdunud millegi pärast arusaam, et keegi ei vastuta," kirjeldab praegust olukorda Varro Vooglaid.
Vastutuse mõistet avades tuleks Markus Järvi hinnangul tagasi pöörduda ladina keele juurde, kus tegusõna respondeo tähendab "mina vastan, mina väidan, mina ütlen, mina seisan nende seisukohtade eest".
"Sõna responsabilis, mille toob kasutusse 15–16. sajandi juriidiline ladina keel, tähendab võimekust vastata. Vastatakse alati esimeses isikus ehk vastutus on alati isiklik. Kuigi vastutus võib olla ka jagatud, tuleb lõplikku vastutust kanda alati personaalsel tasandil," räägib Järvi.
"Tänapäeva riigivalitsemine ja ametkondlik bürokraatia lahjendavad vastutuse olematuks ning juhitud demokraatia ja partokraatia tingimustes võetakse otsused vastu kollektiivselt taandades isikliku vastutuse nullilähedaseks," tõdeb Järvi.
Vaadake lisa videost!