Kaarel Tarand on pannud kirja otsekohese anti-religioosse manifesti, milles kutsub üles leppimatule religioonivastasele võitlusele. Tekib küsimus, kas siin pole mitte tegu vaenu õhutamisega?
Illusioon, et moraalne pluralism kujutab endast mõistlikku ühiskondlikku strateegiat, teeb oma viimseid hingetõmbeid. Seda, mille suhtes nõuti algselt sallivust, püütakse nüüd kehtestada normina.
Obama valitsuse edikt on lõpetanud usuvabaduse eksperimendi USA-s. Sekulaarse hedonismi riigikirik on meile kõigile sõja kuulutanud, värvates enda teenistusse Ühendriikide valitsuse võimu.
Sekulaarsus ei tähenda, et kirikud ei või ühiskondlikus diskussioonis osaleda. Vastupidine kujutaks endast veidrat nägemust demokraatiast: igaühel on õigus kõneleda, välja arvatud religioosetel inimestel.
Meie Kirik vahendab, et rühm haamrite ja kruvikeerajatega varustatud kristlasi purustas moodsa kunsti näitusel Avignonis USA kunstniku Andres Serrano fotograafilise taiese „Piss Christ“ (1987), millel kujutati uriini kastetud krutsifiksi.
Seistes silmitsi Jumalat salgava maailmaga, peaksid Vene Õigeusu Kirik ja Katoliku Kirik nägema teineteises mitte rivaale, vaid moodustama kristlaste õiguste kaitseks strateegilise liidu.
