Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tõrjus hiljutisel kohtumise usuühenduste juhtidega üleskutseid, millega taotletakse sekulaarsete väärtuste sissekirjutamist riigi põhiseadusesse ning kutsus religioosseid liidreid oma sõnumi levitamiseks rohkem ette võtma.

"Sekulaarne ühiskond tähendab, et kirikud on riigist lahutatud, nõnda et riik ei pea kirikutele oma otsuste eest aru andma ning kirikud ei sõltu oma elus ja korralduses riigist – see on sekulaarsus, sekulaarne vabariik," ütles Sarkozy 25. jaanuari traditsioonilisel uusaastakohtumisel religioossete juhtidega.

"Ent sekulaarsus ei tähenda, et kirikud, austades kehtivat õigust, ei või kõneleda. Samuti ei tähenda see, et teie sõnad ei tohi pühakoja seintest väljapoole kosta. Vastupidine kujutaks endast veidrat nägemust demokraatiast: igaühel on õigus kõneleda, välja arvatud teil," selgitas president religioossete ühenduste juhtidele, kelle seas oli ka Pariisi kardinal Andre Vingt-Trois.

Sarkozy märkis, et Prantsusmaa staatus "sekulaarse ja sotsiaalse vabariigina" on konstitutsioonis "must-valgelt kirja pandud", üheskoos oma juhtprintsiibiga, mida tähistatakse sõnaga "laitsism" või "sekularism".

Samas lisas ta, et religioossed ühendused peaks samuti osalema ühiskondlikes aruteludes ja "kultuuriliste identiteetide kujundamises". Ta osundas, et oleks "veidralt skisofreeniline" hoida tallel Prantsusmaa religioosset pärandit ja samal ajal nõuda, et religioonidel "ei ole enam midagi rohkemat öelda, pakkuda ega edasi anda".

"Vaimne rikkus, millel paista lasete, mõttesügavus, mida kehastate, väärtused, mida kannate – kõik see nõuab pöördumist nende poole, kes kunagi ei ületa teie pühakodade lävepakke," sõnas president.

Katoliiklased moodustavad Prantsusmaa 60 miljonist elanikust ca 2/3, kuid pühapäeviti käib kirikus vähem kui 1/10 rahvast. 40% inimestest eitab igasugust usku. [Arvulised ebakõlad originaalartikli tekstis – tlk.]

Religioossete ühenduste juhid on väljendanud vastuseisu Prantsusmaa endise peaministri, Jean-Pierre Raffarini juhitud komisjoni ettepanekule kehtestada põhiseaduslikult sekulaarsed väärtused riigi alusväärtustena.

Sarkozy, kes on katoliiklane, asus religioossete ühendustega suhteid parandama enne 2007. aasta presidendivalimisi, pärast mida on ta korduvalt väljenanud soovi, et religioon mängiks avalikus elus suuremat rolli.

Külastades 2007. aastal Roomat väitis Sarkozy, et tema arvates tuleks 1905. aasta kiriku ja riigi lahutamise seaduses sisalduvat laitsismi printsiipi tõlgendada positiivsemas võtmes ja näha religiooni "mitte ohu, vaid eelisena".

Pärast tema 2010. aasta oktoobris aset leidnud külastust Rooma süüdistasid opositsiooni-poliitikud Sarkozy’d sekularismi printsiibi rikkumises, sest president osales Lateraani basiilikas peetud palvusel.

Oma kõnes kaitses Sarkozy palju poleemikat tekitanud moslemi naisi üleni katvate kehakatete keelustamist, väites et selline riietus oli "ühildamatu" prantsusmaa väärtuste ja naiste väärikusega.

Samas lisas ta, et talle teevad sügavalt muret hiljutised "agressioonid religioosse sümboolika vastu", sh juutide ja moslemite kalmistute ründamine, ja et riik tagab kõigile kodanikele "õiguse praktiseerida valitud usku".

"Meie vabariik mitte üksi seisab vastu religioosesse sfääri sekkumisele, vaid on alati valmis kaitsma neid, keda rünnatakse või ähvardatakse uskumise, palvetamise või avaliku usutunnistamise tõttu."

"Meie vabariik sekkub koheselt, kui kodanikud asuvad teineteist solvama ning on lepitamatu kõigi nende suhtes, kes püüavad kas või korra sütitada meie riigis religioosse vihkamise leeki. See maruline vihkamine on juba korra jõudnud Prantsusmaa minemapühkimise äärele. Olgu siin asjad selged: enam sel juhtuda ei lasta."

Prantsusmaa ajalehed kirjutasid, et Sarkozy kõne oli ajastatud vastulausena aprillis-mais toimuvatel presidendivalimistel sotsialistide kandidaadina üles astuva Francois Hollande’i poolt 22. jaanuaril esitatud üleskutsele kirjutada 1905. aasta kiriku ja riigi lahutatuse seadusest tulenevad põhimõtted põhiseadusesse.

Hollande’i üleskutset on kritiseerinud ka kardinal Vingt-Trois ning ortodokside, moslemite ja juutide juhid.

Oma kõnes kinnitas Sarkozy, et tunneb religioossete juhtide kohalolekust "tõelis tuge" ja et nende inimeste käitumisest nähtub, et Prantsusmaal on "loodud eeldused religioonide rahulikuks, harmooniliseks ja sõbralikuks läbisaamiseks".

Ta lisas, et kristlusest on saanud tema riigis rünnakute sihtmärk, ning kiitis kardinal Voigt-Trois’i "näitamast, et prantsuse katoliiklased ei ela kinnises laagris ja on suutelised vastama provokatsioonidele ühtekuuluvustundega".

"Nagu olen varem palju kordi öelnud, on südametunnistuse vabadus tõenäoliselt kõige kallim vara, mida meie vabariiklikud seadused kaitsevad."

"Prantsusmaal ei saa ükski religioon suruda oma dogmasid ja õpetusi peale inimestele, kes soovivad neid vältida. Ent miski ei saa keelata transtsendentsuse ideel ühiskonda läbistada. Leplikkus ja harmoonia, mis valitsevad erinevate religioonide vahel ja kastavad ühiskondlikku kehamit, moodustavad suurepärase rahu tagatise," ütles prantsusmaa president.