Ameerika Ühendriikide Texase osariigi peaprokuröri Ken Paxtoni sõnul jättis Pfizer oma Covid-19 geeniteraapiat tutvustades selle tõhususest eksitava mulje.
Paxtoni sõnul esitas Pfizer süstiaine katsetuste tulemusi tahtlikult eksitavalt. Kohtuasi algatati 30. novembril ja kaebust hakkab arutama osariigi Lubbocki maakonna kohus, vahendab Epoch Times.
"Me üritame Texase inimeste jaoks õigluse jalule seada. Paljud inimesed sunniti alluma türanlikule vaktsineerimiskohustusele ja neile süstiti vigast toodet, mida müüdi valede toel," kirjeldas vabariiklasest prokurör kohtuasja ajendeid pressiteates.
"Tõigad on selged. Pfizer ei rääkinud oma vaktsiinide kohta tõtt," jätkas ta.
Pfizer koos koostööparteneri BioNTechiga kinnitasid Covidi vastase toote turule toomise ajal, et katsetused kinnitavad nende süstiaine 95-protsendist tõhusust Covid-19 vastu.
Osutatud katsetuste käigus uuriti, kui paljud patsiendid nakatusid peale süstimist haigusnähtudega Covidisse, mitte Covidisse üldiselt.
Pfizeri lubaduste peale süstiti ära kümned miljonid ameeriklased.
Tõhususe hinnang, millele Pfizer toodet reklaamides toetus, näitas suhtelist riski vähenemist süstitud inimeste puhul võrreldes süstimata inimestega.
Süstitud inimestest, kelle osas polnud andmeid varasema nakatumise kohta, andis hiljem positiivse Covid-19 proovi 0,04 protsenti. Katses osalenud süstimata inimeste Covid-19 juhtumite määr oli 0,09 protsenti. Sellest tuletati, et süstimine maandab suhtelist riski 95 protsendi ulatuses.
Teine võimalus vaktsiinide tõhusust mõõta on absoluutse riski vähenemise hindamine. Selle tehte käigus lahutatakse süstimise järgne 0,04 protsendine risk alusjoone 0,09 protsendisest riskist, mis annab süstiaine tõhususest märgatavalt erineva pildi.
"17 000 platseebo saajast ainult 162 jäid kahe kuu jooksul Covidisse. Neid numbreid vaadates oli süstimise mõju haigestumisele pea olematu. Oht jääda Covidisse oli antud lühikese ajaakna jooksul nii väike, et Pfizeri vaktsiin vähendas inimese riski jääda Covid-19-sse sisuliselt murdosa võrra. Lisaks vähenes vakstiinisaaja absoluutne risk, mis on föderaalse toidu- ja ravimiameti (FDA) eelistatud vaktsiini tõhususe mõõdik, jääda Covid-19-sse ainult 0,85 protsendi võrra." (Ehk Pfizeri Covidi süstiaine tõhusus oli ainult 0,85 protsenti.)
Pfizer eksitas avalikkust samuti katsetuse reeglitega, mis ei arvestanud haigestumisi Covidisse seitsme päeva jooksul peale teise annuse süstimist.
Pfizer teadis prokuröri sõnul samuti alates vaktsiini turule toomise algusest, et väite tõestuseks, nagu süstimine hoiaks ära haiguse ülekandumise, pole piisavalt andmeid, kuid sellest hoolimata avaldas ettevõte reklaame ja tegi avaldusi, et süstimine kaitseb lähedasi nakatumise eest.
Ameerika Ühendriikide föderaalseadustes on meditsiinitoodete valedega või inimesi eksitades müümine rangelt keelatud. Samuti keelavad sellise kaubitsemise Texase seadused.
"Pfizeri eksitavad väited jätsid valemulje, et 95 protsenti süstitutest ei jää mitte kunagi Covidisse. Punkt," kirjutatakse süüdistuses.
Samuti osutatakse kaebuses, et Pfizeri loomaarstist juht Albert Bourla valetas avalikkusele kui lubas korduvalt, et süstimine aitab pandeemiale lõpu teha. Samuti lubas ta, et süstide kaitse kestab "jõuliselt" kauem kui kuus kuud ja seda hoolimata asjaolust, et kuue kuu andmeid ei olnud sel hetkel veel olemas.
2021. aasta lõpus hakkasid erinevatest riikidest kogunema andmed, et süstimise pakutav kaitse hakkab vähenema mõne kuu möödudes, mis omakorda tõi kaasa võimendusdooside ja uue koostisega ainete süstimise.
Paxton algatas uurimise Pfizeri, Moderna ja Johnson & Johnsoni võimalike Covid-19 süstiainetega seotud pettuste ja võimaliku andmetega manipuleerimise uurimise käesoleva aasta mais.
Lisaks süüdistatakse Pfizerit, et see tegeles inimeste vaigistamisega, kes seadsid ettevõtte Covidi süstiainete kohta käivad väited kahtluse alla.
Toimetas Karol Kallas