Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pidas 4. märtsi õhtul kongressis kõne olukorrast riigis. Kõnes pöörati rohkem tähelepanu munade hinnale kui Euroopale ja Ukraina sõjale, kirjutab ajaloolane Tim Stanley Telegraphis.
Fantastiline, jultunud, tippmeelelahutus. Teisipäeva (4.03.2025) õhtune kongressi ees peetud kõne oli Trumpi kui telesaadete juhi, Trumpi kui rahvamehe apoteoos. Milline teine president määraks ajuvähiga lapse Salateenistusse? Või teataks noorele mehele, et tema jaoks on koht West Pointi Sõjaväeakadeemias? Kui Elizabeth Warren plaksutas eriti kaua Ukraina mainimise peale, nimetas Trump teda Pocahontaseks [senaator Warreni karjäär on rajatud valele, et ta on indiaanlane] ja kõik plahvatas. See ei olnud poliitika. Osutatud rahvakogunemine meenutas rohkem Las Vegases esinevat Frank Sinatrat.
Trumpi kõnes paistsid eriti silma kaks teemat: demokraadid on tühised ja sama kehtib Euroopa kohta. Opositsioonipartei kandis roosat näitamaks toetust naistele – mis on muuhulgas puhas sooline stereotüüpimine – ja lehvitas piskesi lapakaid sõnumitega "vale" ja "Musk varastab". Nad nägid välja nagu tehtaks hooldekodus pakkumisi arstimitele.
Demokraadid on vanad. Vingatsid. Nad üritasid Trumpi maha buutada isegi siis kui ta teatas, et võitis valimised, mis oli tema kõnes enam-vähem ainukene teema, mille üle pole alust vaielda. Kui Texase osariigi 77-aastane demokraadist kongressisaadik Al Green kõne ajal karjumist järele ei jätnud, juhiti ta asepresident J. D. Vance'i käeviipe peale turvateenistuse poolt saalist välja. Green ei näinud välja õigluse sõdurina, vaid segaduses vanainimesena.
Donald Trumpi abikaasa Melania Trump nägi oma ägedas kleidis välja Ursana filmist Superman II, kuigi ta naeratas rohkem kui nii Ursa või Melania tavaliselt. Naerupahvakud saatsid Trumpi ette loetud nimekirja, mida Elon Muski DOGE on valitsuse kulutustest välja rookinud: raha hiirte soo muutmiseks, Seesami tänava Araabia maailmas linastamiseks ja "kaheksa miljonit dollarit Aafrika riigis Lesoto, millest keegi kunagi midagi kuulnud ei ole, LGBTQ+ teemade edendamiseks". Üks sotsiaalabi nimekirjas olev inimene on tema sõnul "360 aastat vana, mis on rohkem kui sada aastat vanem kui meie riik" (ja pea kaks korda sama vana kui Nancy Pelosi).
Eriti rahulolevaks tegi vabariiklased tõik kui üks demokraat jäi pildile ohkimise ja pearaputamisega. (Mille peale? Piiri pidavus? Võitlus kuritegevusega?) Trumpi kõige targem käik oli uusliberaalide käitlemine tüütute ööklubi klientidena: ta pilkas neid, mängis nendega, osutas nende absurdsusele. "Ma võin leida rohu" mõnele tõvele elik "tuvastada lahendused ajaloo parima majanduse loomiseks … ja need inimesed isegi ei plaksutaks."
Ta rääkis oma "kullake, puuri naftat, kuidas jõuad", ärklemisele otsa peale tegemise, maailmale kehtestatavate tariifide poliitikatest ja esitles Robert F. Kennedy Jr.-i lubadust tuvastada autismi põhjused. ("Kui kõlab nimi Kennedy, siis võiks arvata, et kõik demokraadid hõiskavad selle peale.") Gröönimaast saab "ühel või teisel viisil" Ameerika Ühendriikide osa. Kõne lõpetuseks lubas ta, et Ameerika Ühendriigid saadavad raketi "Marsile ja veelgi kaugemale". Vulcan Elon sõidab Pluutole.
Mis saab Ukrainast? Seda mainiti, lühidalt. Trumpi soov on sõda lõpetada ja ta paistis välja eriti rahulolevana, kui luges ette Volodõmõr Zelenskõi kirja, milles viimane lubas, et kirjutab alla maavarade lepingule. Inimesed võivad mõelda, et Trump kehastab puhast kurjust – olgu nii. Kuid tema strateegia on seni kandnud vilja ja ta on saanud oma tahtmised: maavarad, Zelenskõi kuulekuse ja Euroopa, mis panustab rohkem oma kaitsesse. Tema laiem projekt esindab paleokonservatiivide liikumise võitu. Trumpi sõnul maksustab Lõuna-Korea Ameerika Ühendriikide kaupu, kuid Ameerika Ühendriigid kaitsevad riiki kommunistide eest – mis kujutab endast Külma Sõja järgset pohmelust, mis võib peagi lõppeda. Ameerika Ühendriigid seavad esikohale iseenda.
Kõige tähtsamal kohal kõnes ei olnud Venemaa ega isegi piir Mehhikoga. Need olid munad. Munade hind on tänu linnugripi puhangule, mis pole kellegi süü, lennanud taevasse. Demokraadid süüdistavad selles Trumpi ja Trump süüdistab Joe Bidenit, keda nimetati "ajaloo kõige närusemaks presidendiks". "Donaldil, seevastu, on [presidendina ajaloo] kõige edukamad ameti esimesed nädalad. Teate, kes on teisel kohal? George Washington."
See on hullumeelsus tasemel, mida pole nähtud ajast kui Hugo Chavez jagas televiisoris valijatele pesumasinaid ja külmkappe. Samas näitemängu taga on valitsuse revolutsioon, kõige jõulisem valitsuse vähendamise ja selle ülesannete ümbermääratlemise algatus peale Ronald Reaganit. Lesoto ei saa isegi aru, mis sellele kaela kukkus.
Tõlkis Karol Kallas