Parem- ja pahempööre. Illustratsioon: Bigstockphoto

Helsingi ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb oma blogis pahem- ja parempoolsuse etümoloogia ja tähenduse üle. 

Üks hea lugeja rääkis, et “parema” (soome “oikea”) etümoloogiline algupärane tähendus on “otse”, nagu näeme sõnades “oikaista” (minna lühemat teed), “suoristaa” (rajada otsene, paremini läbitav tee, tlk).

Nii see näib olevat, kuigi võib alati küsida, milline tähendus on algupäraseim: otsesust või paremust väljendav.

Otsesusele, sirgejoonelisusele viitab näiteks ka saksakeelne sõna “Recht” (“parem”, “õigus”, “kohus”), mis liitub ilmselgelt sõnaga “richten”, suunata (rootsi “rikta”). Kohtunik ehk “Richter” on siis suunanäitaja, kõveruse otseks ajaja. “Scharfrichter” tähendab timukat ja saksa keeles mõtleja jaoks on see kohtumõistjate kõrgeim aste. Rootsi “riktig” kuulub samasse perekonda.

Maailmas on aga, paraku, veel palju eidelikku ja naeruväärset, nagu tõdes Jukola Jussi (tegelaskuju Aleksis Kivi teoses „Seitse venda“, tlk) olles selle oma Turku-sõidul avastanud. Tegelikult on kogu inimsugu tehtud kõverast puust, nagu on näha söör Isaiah Berlini raamatu pealkirjast: The Crooked Timber of Humanity (Inimsuse kõver puumaterjal, tlk). Sellisest ei tekigi lõppude lõpuks midagi sirget, ehituslauastki saab omal ajal propeller. Vasak külg on suur ja lai, ning sinna on kerge libastuda.

Parem käsi on see, mis on võimeline tegema täpset, korralikku tööd. Kui midagi tehakse vasaku käega, siis tavaliselt ei suuda see läbida kontrolli, seda ei tehta tõsiselt.

Peterburis, Italjanskaja tänava Fontanka poolses otsas on äärmiselt huvitav muuseum: Russki levša ehk „Vene kobakäpp,“ otsetõlkes “vasakukäeline”. Nimi viitab muinasjututegelasele, kes oli võimeline kirpu rautama. Muuseumis on ka see ime eksponeeritud ja palju muud uskumatut. Koht on külastamist väärt!

Vasakukäeline kobakäpp osutus tegelikult meistrite meistriks. Ja selliseid on ju, tegelikult, vasakukäeliste hulgas küllaga. Ja üldiselt võttes kavatsevad vasakpoolsed ainult head. Nii olen aru saanud. Kindluse mõttes peab vast ütlema sedagi, et olen ka parempoolsete puhul sama meelt.

Mis aga puutub vasakusse poolde, siis meie soome “vasempamme” (“vasen”) leidub ka eesti keelest – “vasak. See tähendab antud juhu parempoolse, ehk parema poole täiendust. Sünonüümiks on “pahem”, ehk siis see käepool, mis toimib halvemini. See halvemini toimimine kuulub vasaku poole juurde vist enamuses keeltes. Prantsuse “gauche” tähendab peale vasaku poole veel ka saamatust. Ladina “sinister” tähendab ka “tagurpidi”, “peapeale või pahupidi pööratut” ja “kurjakuulutavat”. “Sinistra manus” on “vasak käsi”. Parem ehk “dexter” (“dextra”) taas on nii headennustav, “osav” kui “sobilik”. Inglise “dexterous” ehk “osav” on otsene laen ladina keelest.

Muuhulgas võib öelda, et olen olnud meditsiinkeskuse “Dextra” klient. Kui sellel oleks olnud konkurent nimega “Sinistra”, oleksin mõelnud korralikult järele, enne kui oleksin hakanud selle ust avama.

Saksa keeles vasak on “Linke” ja rootsi keeles “vänster”. Itaalia keeles on see “sinistro”, ent hispaania keeles “izquierdo”, vene keeles “levõi”. Minu meelest liitub kõigi nende sõnadega teatud pejoratiivne konnotatsioon (halvakspaneva maiguga alatoon, tlk), ent see võib olla mu enda kujutluse vili. Igatahes on vasakpoolsuse puhul alati küsimus parempoolsuse ja õigluse, ning õiguse vastandiks olemises.

Seda ei ole tegelikult ju taotletud: mis puutub poliitilisse vasakpoolsusesse, siis nimetus ise tuleneb Prantsuse revolutsiooni aegse rahvuskogu istumiskohtade asetusest. Vasakule on sellest ajast alates positsioneerunud need, kes pürgivad läbi viima poliitilisi muutusi ja paremale jällegi alalhoidjad, säilitajad ehk konservatiivid.

Muidu võime näha siin sellist sümboolikat, et vasakul on traditsiooniliselt nähtud seadust ja (positiivset, tlk) õigust ning õiglust (orig. oikeutta – parempoolsust) kodanliku ideoloogiana, mida ei peeta austusväärseks. Võrdle – “Teie seadus ja õiglus/parempoolsus. Need ma oleksin pidanud maha laskma …” (Minna Canthi näidendist „Töömehe naine,“ mis kritiseerib alkoholi väärkasutust ja mehe juhtivat rolli abielus, tlk).

Timo Vihavaineni blogist tõlkinud Roland Tõnisson.