Koos Keskerakonna, sotside ja 1/10 Isamaaga on praegu Toompeal võimul kõigi aegade kõige vähem isamaaline valitsus, leiab kirjandusloolane Toomas Haug.
Eesti erakondade maastikul oli isamaalise riigivalitsemise kõrghetk aastatel 1999–2002, kui võimul oli viimane isamaaline valitsus selle sõna laulva revolutsiooni ja 1990-ndate idealismi tähenduses. 2005. aastaks oli isamaaline poliitika langenud kriisi, järgmisel aastal ühinesid Isamaa ja Res Publica.
"Manöövriga loodeti saavutada isamaaliste jõudude tugevamat positsiooni. Tõepoolest, IRL ongi olnud edaspidi mitmes valitsuses. Ometi on see erakond kümne aasta jooksul suuresti minetanud isamaalise erakonna kuvandi, esindades pigem poliittehnoloogilist konstrukti. Isamaaliidu traditsioonid hääbusid pikkamisi ühendpartei Res Publica tiiva sisemises võimuhaaramises, suur osa endisi isamaaliitlasi on IRL-st lahkunud. Tagantjärele on saanud selgeks, et 2006. aastal oli toimunud Isamaaliidu omapärane "eutanaasia", mis nõrgestas aatelist poliitikategemist. IRL-i juhid tahaksid tänapäeval olla Isamaa 2.0, aga pigem võiks erakonda nimetada 1/10 Isamaaliiduks, kas või respektist mõne teeneka poliitiku vastu, kes sellesse erakonda alles on jäänud. Niisamuti on ilmne, et IRL-i osalemine siiski mingil määral maandab eestlaste rahvusriiki täielikult ignoreerivaid poliittuhinaid," kirjutab Haug blogis Huige.
"Alates 2007. aastast olid võimul Reformierakonna juhitud valitsused, partneriteks jaokaupa kõik olulisemad riigikogus esindatud erakonnad. Selle aja jooksul toimus veel ühe laulva revolutsiooni aegset isamaalisust esindava erakonna seesmine lagunemine. 2004. aastal sotsiaaldemokraatideks ümber nimetatud Mõõdukad elasid läbi mitmeid juhikriise, kuni 2010. aastal valitud juhtkonna ajal võttis erakond selgelt antirahvusliku ja globalistliku suuna, mis on edaspidi süvenenud. Tänasel sotsiaaldemokraatlikul erakonnal pole rahvuslikust idealismist tõugatud vasakmeelsete Mõõdukatega enam suurt midagi ühist. Mõõdukate muutumine rahvusriikliku "düstoopia" vastase internatsionalismi kandjaks on minu arvates olnud suurim löök isamaalisele poliitikategemisele Eestis."
2015. aasta valimistel said internatsionalistid loodetust vähem hääli, riigikokku pääses kaks uut erakonda. Endisest Rahvaliidust Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks ümber kujundatud partei on ainus, kes on isamaalisuse selgelt kilbile tõstnud.
"Isamaalisus ei ole kaugeltki ainus määraja valitsuste hindamisel. Riikides, kus rahvuslik baas on tugev ja põhiküsimustes valitseb konsensus, pole valitsuse aatelisuse pärast muretsemine asjakohane teema. Meie aga seisame kõikuval alusel. Seepärast oleks aeg taganemine lõpetada, kui me ei taha ühel päeval eest leida valitsust, kelle tegevuse motiivides ja eesmärkides pole enam midagi ühist selle isamaalise aatega, mis on raiutud põhiseadusesse," võtab Haug oma artikli kokku.
Loe lähemalt siit.