USA president Donald Trump kuulutas välja riikliku eriolukorra, et suruda kongressi vastuseisust ja Jeemeni rängast humanitaarkriisist hoolimata läbi ligikaudu 8,1 miljardi dollari suurune relvatehing Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ja Jordaaniaga. Ettekäändeks toodi aga USA ning tema Lähis-Ida liitlaste üha süvenevad pinged Iraaniga, kelle "heidutamiseks" saadetakse piirkonda juurde ka 1500 sõdurit. Seeläbi paljastub taaskord meie suurima liitlase moraalne pale ning leiab kinnitust tõsiasi, et USA senine kurss püsib ka pärast Trumpi võimule tulekut kaljukindlana.
Trumpi administratsioon teavitas üle-eelmisel reedel kongressi komisjone otsusest liikuda edasi 22 relvamüügitehinguga Saudi Araabiale, Araabia Ühendemiraatidele ja Jordaaniale väärtuses ligikaudu 8,1 miljardit dollarit, rikkudes seega pikaajalist tava, mille kohaselt peab kongress kõik suuremad relvamüügitehingud üle vaatama ja heaks kiitma.
Need konkreetsed tehingud on vaid üks osa USA ajaloo suurimast relvatehingust, mis sõlmiti ligi kaks aastat tagasi Saudi Araabiaga väärtuses 350 miljardit dollarit. Tehingu tingimuste üle pidas USA poolel läbirääkimisi Trumpi väimees, vanemnõunik ja bilderberglane Jared Kushner.
Seaduseandjad ja kongressi abid hoiatasid aga juba paar päeva varem, et Trump üritab relvatehingu läbi surumiseks kongressist mööda hiilida, kasutades selleks lünka relvastuskontrolli seaduses ning kuulutades välja riikliku eriolukorra.
Trumpi otsus ühendab demokraadid ja vabariiklased tema vastu
Nimelt on kongressi liikmed juba kuid tõkestanud ründerelvade müüki Saudi Araabiale ja Araabia Ühendemiraatidele, kuna nende riikide õhurünnakud Jeemeni vastu on toonud endaga kaasa suure hulga tsiviilohvreid. Samuti heidetakse Saudi Araabiale ette inimõiguste rikkumisi, näiteks Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrvamist Saudi Araabia saatkonnas Türgis.
"President Trump kasutab seda seaduselünka vaid seetõttu, et teab, et kongress ei kiidaks seda relvamüüki heaks," ütles Conneticuti demokraadist senaator Chris Murphy. "Ei ole mingit uut "eriolukorda", mis tingiks pommide müümise saudidele, et nad saaksid nendega Jeemenit pommitada – see ainult pikendab sealset humanitaarkriisi. See loob ühtlasi uskumatult ohtliku pretsedendi, mida tulevased presidendid saavad kasutada relvade müümiseks ilma kongressi kontrollita."
Murphy pidas selle seaduslünga all silmas relvaekspordi kontrolli seaduse (The Arms Export Control Act) lõiku 36, mis võimaldab mööda hiilida traditsioonilisest 30-päevasest kongressi teavitamise perioodist relvamüügitehingu korral, juhul kui president kuulutab välja eriolukorra, mis röövib kongressilt võimaluse relvatehinguid takistada.
"Meil [kongressil – toim.] on põhiseadusest tulenev kohustus kuulutada sõda ning vastutus kontrollida relvamüügitehinguid, mis võivad olla vastuolus meie riiklike julgeolekuhuvidega. Kui me ei astu selle võimu kuritarvitamise vastu välja, siis me minetame lõplikult otsustusõiguse selle üle, kellele me peaksime relvi müüma," kardab Murphy.
"Trumpi administratsioon teavitas kongressi ametlikult sellest, et elimineerib relvaekspordi kontrolli seaduse segasele sättele tuginedes seadusega nõutava kongressi poolse kontrolli täppisjuhitava laskemoona müügile Saudi Araabiale, Araabia Ühendemiraatidele ja teistele riikidele, kuid ei selgitanud selle otsuse õiguslikku ega praktilist alust," kommenteeris Trumpi administratsiooni otsust New Jersey senaator ja senati välissuhete komisjoni juhtiv demokraadist liige Bob Menendez. Ta lubas ühtlasi selle vastu võidelda ning peab oma sõnul läbirääkimisi nii demokraatide kui vabariiklastega, et säilitada kongressi kontroll riiklike relvatehingute üle.
"Ma olen pettunud, kuid mitte üllatunud, et Trumpi administratsioon pole taaskord suutnud seada esikohale meie pikaajalisi riiklikke julgeolekuhuve ega asunud inimõiguste kaitsele – selle asemel osutavad nad teeneid autoritaarsetele riikidele nagu Saudi Araabia," lisas ta.
Ka esindajatekoja välissuhete komisjoni juhtiv vabariiklasest liige Mike McCaul leidis, et administratsiooni selline otsus oli kahetsusväärne ning kahjustab ilmselt tulevasi Valge Maja ja kongressi vahelisi suhteid. "Ma oleksin kindlasti eelistanud, et administratsioon oleks kasutanud pikaajalist ja kodifitseeritud relvamüügi kontrolli protsessi," väljendas McCaul oma rahulolematust Valge Maja otsusega.
California demokraadist senaator Dianne Feinstein, kes kuulub ka senati luurekomisjoni, peab Trumpi administratsiooni sellist käiku aga lihtsalt vastuvõetamatuks. Tema sõnul muutus tema suhtumine Saudi Araabiasse pärast saudi ajakirjaniku Khashoggi mõrva: "Ma ei toeta täiendavat relvamüüki Saudi Araabiale ning ma kutsun oma kolleege senatis seisma kongressi eesõiguse eest ning tõkestada presidendi seadusest mööda hiilimine."
USA välisminister: see on ühekordne samm, et toetada meie liitlasi
24. mail USA välisministeeriumi kodulehele postitatud avalduses selgitas välisminister Mike Pompeo, et Trumpi administratsiooni otsuse näol on tegemist ühekordse sammuga, et "kammitseda Iraani agressiooni ning ehitada üles [meie] partnerite enesekaitsevõimekust":
"Need relvamüügitehingud aitavad meie liitlasi, suurendavad stabiilsust Lähis-Idas ning aitavad neil riikidel Iraani Islamivabariiki heidutada ning end tema eest kaitsta."
Pompeo sõnul võiksid kongressi poolsed viivitused aga suurendada riski USA partneritele Iraani poolt esile kutsutud ebastabiilsel ajal.
Eriolukorra välja kuulutamist õigustavas memorandumis loetles Pompeo aastate jooksul väidetavalt Iraani poolt korraldatud aktsioone. "Iraani pahatahtlik tegevus kujutab endast fundamentaalset ohtu Lähis-Ida stabiilsusele ning Ameerika turvalisusele kodus ja võõrsil (sic!)," kirjutas USA välisminister, tuues välja "mitmeid murettekitavaid ja eskaleerivaid märke ja hoiatusi" Teherani suunalt.
Iraan on aga omapoolseid agressiooniakte eitanud ning erinevalt USAst, kes alustas 2003. aastal (Eesti osalusel) illegaalset ja sadade tuhandete (tsiviil)ohvritega sõda Iraagi vastu, ei ole 1979. aastal asutatud Iraani Islamivabariik kunagi ühelegi teisele riigile sõjaliselt kallale tunginud.
Ühtlasi korraldas USA koostöös Ühendkuningriigi luureteenistusega MI6 Iraanis 1953. aastal CIA juhtimisel sõjalise riigipöörde (operatsioon Ajax), mis kujutas endast USA esimest varjatult teostatud riigipööret rahuajal. Selle ajendiks oli 1951. aastal võimule tulnud peaministri Mohammad Mosaddeghi soov Iraani naftatööstus riigistada, mis oli aga vastuolus USA ja Ühendkuningriigi "huvidega selles piirkonnas".
Ilmselt tuleneb USA kõrgendatud huvi Iraani vastu tõsiasjast, et tegemist on maagaasivarudelt teise ning naftavarudelt neljanda riigiga maailmas. Iraak, kelle vastu näitas USA juba kõrgendatud huvi üles eelmise kümnendi alguses, on aga naftavarudelt viies ja naftaekspordi poolest kolmas riik maailmas.
USA suurim liitlane selles piirkonnas, Saudi Araabia, on aga ühtlasi suurim naftaeksportija maailmas, kellest suuremad naftavarud on vaid Venetsueelal – välisminister Mike Pompeo sõnul ei välista Trumpi administratsioon sõjalist sekkumist ka seal.
Trump otsustas jätkata Jeemeni rahva genotsiidi USA osalusel
See ei ole aga esimene kord, mil kongress ja Trump on USA Lähis-Ida poliitika osas eri meelel. Näiteks hääletasid esindajatekoda ja senat tänavu Jeemeni vastase sõjalise kampaania USA poolse toetamise lõpetamise poolt, kuid Trump otsustas selle resolutsiooni vetostada.
ÜRO ja teiste allikate andmeil võib Jeemeni konfliktis – milles nähakse ka Iraani ja Saudi Araabia vahelist proksisõda Iraani mõjuvõimu pärssimiseks piirkonnas – hukkunuid olla juba üle 70 000, sealhulgas enam kui 8000 tsiviilisikut. Sõja tõttu on nälga surnud aga hinnanguliselt 85 000 last ning ÜRO andmeil ähvardab näljasurm veel 17 miljonit Jeemeni tsiviilisikut ehk siis enam kui poolt 27 miljonilisest populatsioonist – seega võib sellest saada nende hinnangul "kõige rängem näljahäda viimase 100 aasta jooksul".
ÜRO prognooside kohaselt ületab aga hukkunute arv käesoleva aasta lõpuks juba 230 000, kellest hinnanguliselt 102 000 hukkub otsese sõjategevuse ning 131 000 selle kaudsete tagajärgede (nagu näiteks näljahäda) tõttu. Samuti on sõjategevust tagajärjel Jeemenis puhkenud koolera epideemia, mis puudutab Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil ligi 1,3 miljonit inimest, sealhulgas hinnanguliselt enam kui 600 000 last. ÜRO peasekretär Antonio Guterres on nimetanud seetõttu olukorda Jeemenis ka "maailma rängemaks humanitaarkriisiks".
Samas ilmneb üha enam tõendeid selle kohta, et USA liitlane Saudi Araabia pommitab tahtlikult Jeemeni põllumajandusmaad, mis moodustab kõigest 2,8% kogu riigi territooriumist – sihtmärkideks on Jeemeni põllumajandusministeeriumi aruande kohaselt olnud ka talud, loomad, veevarustusvõrgustikud, toiduhoidlad, turud, toiduveokid jne. Seega on riik ka tulevikus peaaegu täielikult sõltuv imporditavast toidust, kuna talunikel ei pruugi olla pommitamise järgselt võimalik veel kuid või koguni aastaid põllumajandusega tegeleda.
Sõltumatu andmekogumisprojekti Yemen Data Project andmeil on Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Egiptuse, Marokko, Jordaania, Suaani, Kuveidi ja Bahreini (ning kuni 2017. aastani ka Katari) koalitsiooni poolt operatsiooni "Uus Lootus" raames läbi viidud 19 748 õhurünnakus pommitanud 6784 sõjalist, 6235 mittesõjalist ning 6732 tundmatut objekti, seega ei saa olla vaid pelk juhus, et koguni kuni kaks kolmandikku rünnaku sihtmärkidest on olnud mittesõjalised – koalitsioon ei ründa tsiviilisikuid ja -rajatisi kogemata, vaid tahtlikult.
Muu hulgas on koalitsiooniväed pommitanud 1990 elamurajooni, 648 farmi, 247 eraettevõtet, 216 turgu, 239 kooli, 64 toiduhoidlat, 38 ülikooli, 21 meditsiinikeskust, 13 kliinikut, 16 muud tervishoiuasutust (Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil on Jeemenis selle tagajärjel toimivad vaid 45 protsenti tervishoiurajatistest) ning 7 pagulaskeskust. Pommitatud on ka 774 infrastruktuuri objekti, mis on vajalikud toidu ja ravimite toimetamiseks abivajajateni.
Toidu importimine on aga hetkel peaaegu täielikult lakanud, kuna Saudi Araabia kehtestas Jeemenile 2015. aastal mere-, maismaa- ja õhublokaadi, millega liitus 2016. aastal ka USA. Blokaadi tulemusena on Jeemenis suur puudus isegi kõige elementaarsematest eluks vajalikest vahenditest nagu toit, joogivesi ja meditsiinitarbed.
Pärast Hodeida linna peamise sadama pommitamist 2017. aasta lõpus Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide vägede poolt USA ja Briti sõjatehnoloogia abil, tõusis näljahädaliste arv eelmise aasta keskpaigaks tervelt 25%, kuna selle sadama kaudu jõudis riiki enamik toidust, kütusest ja humanitaarabist, millest sõltub 22 miljonit jeemenlast ehk ligi kolm neljandikku rahvastikust.
ÜRO ekspertide paneeli hinnangul kasutavad koalitsiooniväed "näljasurmaga ähvardamist aga sisuliselt "läbirääkimiste ja sõjapidamise vahendina".
Iraani vastu saadetakse nii relvi kui sõdureid
Kongressile saadetud dokumentides loetleb Pompeo mitmeid tooteid ja teenuseid, mida Saudi Araabiale, Araabia Ühendemiraatidele ja Jordaaniale pakutakse. Nende hulgas on täppisjuhitav laskemoon maailma suurimalt juhitavate rakettide tootjalt Raytheon, tugiteenused Boeingi taktikalisele hävituslennukile F-15 Eagle ning USA relvatööstusettevõtete Raytheon ja Lockheed Martin poolt toodetud Javelin tankitõrjeraketisüsteemid.
Tehingust saab kasu ka USA tööstuskonglomeraat General Electric, mis on nüüdseks saanud heakskiidu mootorite müümiseks hävituslennukitele F-16, mis on kasutuses Araabia Ühendemiraatide õhujõududes. Samuti on tehing tulus Prantsuse ettevõtte Thales Group USA allüksusele, mis on saanud jällegi heakskiidu sütiksüsteemi müümiseks Suurbritannia ja Araabia Ühendemiraatide arsenalis olevatele Paveway IV laserjuhtimisega pommidele, mida toodab Raytheoni Suurbritannia allüksus.
Veel rõõmustavad tehingu läbisurumise üle Briti kaitsetööstusettevõte BAE Systems Plc ja Euroopa lennundus- ja kaitsetööstusettevõte Airbus S.A.S., mis saavad paigaldada oma Saudi Araabiale müüdud Eurofighter ja Tornado hävituslennukitele ning Boeingi F-15 hävituslennukitele Raytheon'i laserjuhtimisega Paveway-seeria pomme.
Suurbritannias tegutseva valitsusvälise heategevusorganisatsiooni War Child UK andmetel on Briti relvatootjad teeninud 2017. aasta seisuga Jeemeni sõja vältel koguni ligi 7 miljardit eurot relvatehingutelt Saudi Araabiaga.
Kuigi viis opositsioonierakonda kutsusid Suurbritannia välisministrile Jeremy Hunt'ile adresseeritud kirjas valitsust üles lõpetama relvade müümist Saudi Araabiale, on see üleskutse langenud kahjuks kurtidele kõrvadele. Hunt üritab hoopis vastupidi veenda Saksamaad relvamüüki saudidele jätkama, pärast seda kui riik otsustas pärast Khashoggi mõrvamist lõpetada neile täiendavate relvaekspordi litsentside väljastamise.
Sellega astub ta aga oma eelkäija Boris Johnsoni jälgedes, kes leidis Suurbritannia relvamüügipoliitikat õigustades, et Saudi Araabia poolt sooritatud pommirünnakud ei kujuta endast rahvusvahelise humanitaarõiguse "tõsist rikkumist".
"On moraalselt vastuvõetamatu, et Suurbritannia valitsus mitte ainult ei kaalu enda poliitika muutmist, vaid teeb aktiivset lobitööd, et veenda Saksamaad ja teisi välisriike jätkame relvade müümist Saudi Araabiale," nenditakse kirjas. Ühtlasi nimetatakse seal Saudi Araabia käitumist Jeemenis hoolimatuks ja barbaarseks.
"Suurbritannia valitsus on ajaloo valel poolel," deklareeris üks kirja autoritest, šoti poliitik Ian Blackford. "See erakondade ülene kiri on mõeldud äratusena välisministrile, et ta näeks, et Suurbritannia valitus peab viivitamatult mõistma Jeemeni sõja laastavat reaalsust, võtma ennast kokku ning lõpetama selle konflikti."
USAs on aga alates käesoleva aasta algusest taas hüppeliselt kasvanud relvatööstusettevõtete Lockheed Martini ja Raytheoni vahepeal languses olnud aktsiad – vastavalt siis ligi 32 ja 15 protsenti. Viimase kaheksa aasta lõikes on aga ettevõtete kasvuprotsendid olnud koguni 373% ja 330%.
Trumpi administratsioon teatas samuti otsusest saata Lähis-Ida piirkonda juurde 1500 sõdurit, et tugevdada kaitset Iraani potentsiaalse rünnakuohu vastu. Seda vaatamata Trumpi poolt presidendikampaania ajal tehtud lubadusele viia USA väed piirkonnast ära, mida ta kordas veel selle aasta alguses säutsudes, et "on aeg tuua meie väed tagasi koju" ning "lõpetada lõputud sõjad".
Mõlema kongressi erakonna liikmed on mures, et Trump liigub nende sammudega sõja suunas Iraaniga, kuid USA poliitiliste ja sõjaliste küsimuste abiriigisekretäri Clarke Cooper'i sõnul vastab administratsioon nende sammudega vaid "oma partnerite olulistele vajadustele", toonitades, et eesmärgiks on "heidutus, mitte sõda".
Trump: USA sõjatööstuskompleksile meeldib sõda
"Ei maksa naiivne olla, USAl on sõjatööstuskompleks ning neile meeldib sõda," ütles USA president Donald Trump eelmisel kuul uudistekanalile Fox News antud intervjuus ebamugava tõe välja, kui temalt küsiti võimaliku sõjalise konflikti kohta Iraaniga.
Trump jätkas, et kui ta soovis pärast Islamiriigi hävitamist Süürias väed tagasi koju tuua, siis läks sõjatööstuskompleks täiesti hulluks: "Meil on siin Washingtonis inimesi, kes ei taha [Lähis-Idast] kunagi lahkuda. Ma siis jätsin paarsada sõdurit sinna, aga kui see oleks nende teha, siis nad viiksid sinna tuhandeid sõdureid. Ükspäev inimesed selgitavad seda, kuid meil on sõjatööstuskompleks, kes ei soovi kunagi [Lähis-Idast] lahkuda, nad soovivad alati võidelda".
Kuigi Trump väidab, et tema ei soovi võidelda ning ta ei ole oma valimislubadustest taganenud, ei tohi tema hinnangul ka mingil juhul lubada, et üks suveräänne riik nagu Iraan endale tuumarelvad saab. Iraan on aga riikliku tuumaprogrammi olemasolu eitanud.
Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif vastas 27. mail Trumpi sellekohastele süüdistustele, et "Iraani kõrgeim juht ajatolla Seyyed 'Alī Khāmene'ī ütles juba ammu, et Iraan ei soovi endale tuumarelvi, väljastades ka neid keelava fatva (edikti – toim.)". Ühtlasi süüdistas Zarif Lähis-Idas oma kohalolu suurendanud USAd piirkondlike pingete tekitamises ja iraanlaste kahjustamises. "Teod, mitte sõnad, näitavad, kas see on president Trumpi kavatsus või mitte," lisas Iraani välisminister lõpetuseks.
Ka sõltumatu Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri 2015. aasta raporti kohaselt puuduvad "agentuuril usaldusväärsed märgid tegevuse kohta Iraanis, mis viitaksid tuumalõhkeseadme välja töötamisele pärast 2009. aastat". Sama kinnitati ka agentuuri mulluses pressiteates. Aga millal on massihävitusrelvade puudumine USA sõjatööstuskompleksi varem takistanud, vt Iraak.
Business first: Trump jätkab lihtsalt Obama verist pärandit
"Mulle ei meeldi, et meie riiki tulev tohutu rahavoog lõppeb," ütles Trump ausalt, kui temalt küsiti USA-Saudi Araabia relvatehingute peatamise kohta Khashoggi mõrva tõttu. "Nad kulutavad 110 miljardit dollarit sõjavarustusele ning asjadele, mis loovad siin riigis töökohti."
Sellega jätkab Trump varjamatult kõigest Obama administratsiooni poliitikat. Nimelt õnnestus Barack Obamal oma ametiaja vältel müüa rohkem relvi kui ühelgi USA presidendil pärast Teist maailmasõda. USA kongressi uurimisteenistuse (CRS) 2016. aasta raporti kohaselt müüs USA arengumaadele vahemikus 2008 kuni 2015 enam kui 200 miljardi eest konventsionaalset relvastust, nt maa-õhk tüüpi rakette, tanke ning ülehelikiirusega lahingulennukeid.
Seejuures tegi USA ligikaudu pooled relvamüügitehingud just oma suurima Lähi-Ida liitlase Saudi Araabiaga, kes ostis sel perioodil relvi 94 miljardi dollari eest. Kogu oma ametiaja (2009-2017) jooksul õnnestus Nobeli rahupreemiaga pärjatud (sic!) Obamal müüa saudidele relvi aga koguni 115 miljardi dollari eest. Nüüd, kus Trump on suutnud oma eelkäija rekordit peaaegu kolmekordselt ületada, jääb üle vaid oodata, kas Norra parlamendi Nobeli komitee ka teda selle kõrge au vääriliseks peab.
Kokkuvõte
Genotsiidiuurija ja inimõiguste lektori Jeff Bachmani hinnangul on USA rahvusvahelise õiguse kohaselt kaassüüdlane Saudi Araabia ja teiste koalitsioonivägede poolt Jeemenis teostatavas genotsiidis, mistõttu tuleks USAl lõpetada igasugune tegevus, mis aitab sellele genotsiidile kaasa, sealhulgas ka relvamüük ja logistilise toe osutamine koalitsioonivägedele. Saan sellega vaid nõustuda.
Samal ajal kui maailm räägib Donald Trumpi soengust, millele peavoolumeedia on otsustanud taaskord suurt uudisväärtust omistada, on tegelikult langenud halvasti kinnitatud mask Trumpi administratsiooni moraalselt palgelt ning leidnud taaskord kinnitust tõsiasi, et USA globaalimpeeriumi senine kurss püsib ka pärast Trumpi ametisse astumist kaljukindlana ning olenemata sellest, kes näiliselt võimule on pääsenud, on sellele järgnevad sisepoliitilised muudatused pelgalt kosmeetilised ning geopoliitilised muudatused sisuliselt olematud.
Võimalik, et Hillary Clintoni võidu korral oleksid USA väed juba Iraanis (ja mujal), kuid kõik viitab kahjuks sellele, et ka Trumpi presidentuuri vältel ei saa USA kallaletungimist Iraanile enam sugugi välistada. Lähiajalugu on tõestanud, et casus belli'ks piisab USAle ükskõik kui ebaveenvast ettekäändest oma geopoliitiliste ja majanduslike huvide maskeerimiseks – kas välja käidud kahtlustused hiljem ka tõeseks osutuvad, on juba sügavalt ebaoluline.
Trump üritab küll isiklikult oma käsi mitte nii palju määrida, kuid heast diilist ei ütle temagi ära, olgu selle hinnaks kasvõi ühe rahva genotsiid. America First, ikkagi. Küll aga ei maksa meil imestuda Lähis-Idast valguvate pagulashordide üle, kui meie suurim liitlane piirkonda muudkui destabiliseerib ehk siis kas ise või oma liitlaste abil segi pommitab.
Viimase sõna soovin aga anda president Trumpile endale, kelle üheks vooruseks on õnneks ausus ja tavapärase poliitkorrektsuse filtri puudumine. Kui poliitiline kommentaator Bill O'Reilly väljendas teda intervjueerides üllatust selle üle, et kuidas president saab küll Putinit austada, kes olevat ju tapja, siis vastas Trump lakooniliselt: "Meil on palju tapjaid. Kas sa arvad, et meie riik on nii süütu?"
Peamised allikad: Reuters, CNN, The Conversation
Fotod: Scanpix