Politseiauto sõidab mööda hotellist The Fairmont Le Montreux Palace, kus leiab täna aset globaalse eliidi iga-aastane salastatud kohtumine, kuhu on kutsutud ka Eesti peaminister Jüri Ratas, 29. mail 2019, Montreux'i linnas, Šveitsis. Foto: Scanpix

Täna alanud Bilderbergi kohtumisel arutatakse kinniste uste taga muuhulgas stabiilse strateegilise korra kehtestamise, Euroopa ja kapitalismi tuleviku, Hiina, Venemaa, Brexiti ning sotsiaalmeedia kasutamise üle relvana. Nagu mullu, osaleb ka tänavu salastatud kohtumisel Eesti peaminister Jüri Ratas.

30. maist – 2. juunini Šveitsis, Montreuxi linnas aset leidval 67ndal Bilderbergi kohtumise ametlikul veebilehel avaldatud pressiteates kergitatakse saladusloori kesksetelt teemadelt, mida tänavu ligikaudu 130 osalejat 23 riigist suletud uste taga arutama hakkavad:

  1. Stabiilne strateegiline kord
  2. Mis ootab Euroopat järgmisena ees?
  3. Kliimamuutus ja jätkusuutlikkus
  4. Hiina
  5. Venemaa
  6. Kapitalismi tulevik
  7. Brexit
  8. Tehisintellekti eetika
  9. Sotsiaalmeedia kasutamine relvana
  10. Kosmose olulisus
  11. Küberohud

Tavapäraselt on ka seekord salastatud kohtumisele kutsutud nii poliitilisi liidreid kui ka asjatundjaid tööstusest, rahandusest, akadeemiast ja meediast. Nagu 2018. aastal on kutsutute hulgas ka tänavu Eesti peaminister Jüri Ratas.

Teiste nimekate osalejate seas on veel:

  • USA kaitseministeeriumi analüüsibüroo juhataja James H. Baker, kelle ülesandeks on varustada USA kaitseministrit adekvaatse analüüsiga USA sõjalise võimekuse osas võrreldes teiste jõududega;
  • endine Euroopa Komisjoni president ja praegune investeerimispanga Goldman Sachs International esimees José Manuel Barroso;
  • Goldman Sachs International'i tegevjuht Richard J. Gnodde;
  • Maailma Majandusfoorumi president Børge Brende;
  • USA-Saudi Araabia 350 miljardi dollarilisest relvatehingust kasu saava elektroonikaettevõtte Thales Group esimees ja tegevjuht Patrice Caine;
  • Ühendkuningriigi keskpanga (Inglise Panga) president Mark Carney;
  • Taani luureagentuuri DDIS (Danish Defence Intelligence Service) juht Lars Findsen;
  • Suurbritannia signaalluureagentuuri Valitsusside Peakorter (GCHQ) juht Jeremy Fleming;
  • maailma suurima ärikontaktide võrgustiku LinkedIn kaasasutaja Reid Hoffman,
  • endine USA välisminister ja endine USA riikliku julgeoleku nõunik Henry A. Kissinger, keda paljud peavad ka sõjakurjategijaks;
  • Valge Maja vanemnõunik Jared Kushner;
  • Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire;
  • Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen;
  • Šveitsi liidupresident Ueli Maurer;
  • meediaettevõtte ja uudisteagentuuri Bloomberg LP peatoimetaja John Micklethwait;
  • majandus- ja rahvusvahelise poliitika uudiseid vahendava nädalakirja The Economist peatoimetaja Zanny Minton Beddoes;
  • Hispaania meediakonglomeraadi PRISA esimees Javier Monzón;
  • tarkvarahiiu Microsoft tegevjuht Satya Nadella;
  • Madalmaade kuningas Willem-Alexander Claus George Ferdinand van Oranje-Nassau;
  • lennufirma Ryanair tegevjuht Michael O'Leary;
  • USA riikliku julgeolekunõukogu vanemjuhataja Matthew Pottinger;
  • Madalmaade peaminister Mark Rutte;
  • NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsi Keskuse juht Jānis Sārts;
  • USA globaalset ülemvõimu propageeriva Washingtoni mõttekoja Hudson Institute vanemteadur Nadia Schadlow;
  • internetihiiu Google endine esimees ja selle emafirma Alphabet Inc. tehnoloogia nõunik Eric E. Schmidt, kes on ühtlasi ka Trilateraalse komisjoni liige (nagu Kissingergi);
  • Washingtoni mõttekoja New America strateeg Peter Warren Singer (Eric Schmidt on ühtlasi mõttekoja juhatuse esimees);
  • tehisintellekti väljatöötamisele keskendunud Max Plancki intelligentsete süsteemide instituudi (Max Planck Institute for Intelligent Systems) juhataja Metin Sitti;
  • NATO peasekretär Jens Stoltenberg;
  • Alphabet Inc.-i tehisintellekti väljatöötava tütarettevõtte DeepMind Technologies kaasasutaja Mustafa Suleyman;
  • rahvusvahelise investeerimispanga Credit Suisse Group AG tegevjuht Tidjane Thiam;
  • Facebook'i esimene investor ja juhatuse liige Peter Thiel;
  • Euroopa suurima panga HSBC Holding plc esimees Mark Tucker;
  • USA riikliku julgeolekunõukogu Hiina osakonna juhataja Matthew Turpin;
  • naftatootmiskontserni Royal Dutch Shell plc, mis on praegune Euroopa suurim ja endine maailma suurim ettevõte, tegevjuht Jessica Uhl;
  • arenenud tööstusriike koondav Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (Organisation for Economic Co- operation and Development, OECD) asepeasekretär Ulrik Vestergaard Knudsen;
  • Taani rahvusvahelise ravimifimra Novo Nordisk AS esimees Helge Lund (ravimifirma enamusosalus kuulub sihtasutusele Novo Nordisk Foundation, mis on 49,1 miljardilise väärtuse juures maailma teiseks suurem heategevusorganisatsioon);
  • maailma üheksandaks rikkama (väärt 13,7 miljardit) heategevusorganisatsiooni Ford Fondation president Darren Walker;
  • Rootsi panganduskontserni Skandinaviska Enskilda Banken AB (lühendatult SEB) esimees Marcus Wallenberg;
  • Saksa autotootja Daimler AG endine esimees Dieter Zetsche;
Mõjuvõimsate rahvusvaheliste külaliste turvalise tagamiseks on Bilderbergi kohtumisel võetud kasutusele kõrgendatud meetmed. Foto: Scanpix

Bilderbergi kohtumise juhatuse liikmed on aga:

  • Prantsuse mõttekoja Institut Montaigne esimees Henri de Castries;
  • USA mõttekoja Hudson Institute vanemteadur Marie-Josée Kravis;
  • Leideni Ülikooli majandusprofessor Victor Halberstadt;
  • Saksamaa suurima panga Deutsche Bank AG järelvalvenõukogu esimees Paul M. Achleitner;

Osalejate terviknimekirjaga on võimalik aga tutvuda siit.

Ametlikuks eesmärgiks transatlantiliste suhete edendamine

Esimene Bilderbergi kohtumine leidis aset 29.-31. mail 1954 Hollandis Oosterbeeki külas Bilderbergi hotellis ning selle korraldas Lippe-Biesterfeldi ja Madalmaade prints Bernhard.

Bilderbergi grupi ametliku lehe väitel kutsuti kohtumisele majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuurivaldkonna esindajaid, et saada vabas vormis peetavate arutelude tulemusena parem arusaam keerulistest jõududest ja peamistest trendidest, mis mõjutavad lääneriike raskel sõjajärgsel ajal.

Samuti tuuakse ürituse lehel välja, et iga-aastaste kohtumiste peamiseks eesmärgiks on edendada omavaheliste arutelude kaudu Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelist dialoogi, kutsudes selleks kokku isikuid, kellel on aktiivne huvi küsimuste vastu, mis on Euroopa ja Põhja Ameerika suhete seisukohast relevantsed.

"Globaliseeritud maailma kontekstis on raske leida ühtegi teemat nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas, mida oleks võimalik ühepoolselt lahendada," nenditakse kohtumise ametlikul lehel.

Umbes kaks kolmandikku osalejatest on Euroopa riikidest ja ülejäänud Põhja-Ameerikast ning kutsututest ligikaudu üks neljandik on tegevad poliitikas ning ülejäänud teistes valdkondades.

Kohtumine on ajakirjanikele suletud ning seal kehtib täielik konfidentsiaalsusnõue

Bilderbergi kohtumine on ajakirjanikele suletud, väidetavalt selleks, et "julgustada kõige kõrgema taseme avatust ja dialoogi". Kohtumisi peetakse Chatham House'i reegli kohaselt, mis sätestab, et "osalejad võivad vabalt kasutada saadud informatsiooni, kuid ei tohi paljastada ei kõnelejate ega teiste osaliste identiteeti ega kuuluvust".

Bilderbergi ametlikul lehel väidetakse, et "tänu kohtumiste privaatsusele osalevad kutsutud seal pigem eraisikutena kui ametlike esindajatena ega ole seetõttu piiratud oma ametiga kaasnevate tavade või eelnevalt kokku lepitud positsioonidega. Nii on neil võimalik võtta aega kuulamiseks, mõtisklemiseks ja uute teadmiste kogumiseks".

Samuti puudub kohtumisel väidetavalt üksikasjalik agenda ning selle raames ei esitata resolutsioone, ei viida läbi hääletusi ega tehta ametlikke poliitilisi avaldusi.

Varjamatud globalistlikud ambitsioonid

Üks (kuri)kuulsamaid bilderbergelasi, pankur David Rockefeller (1915-2017) ütles 1990. aastal antud intervjuus, et Bilderbergi kohtumised andsid talle "võimaluse tutvuda mõningate Euroopa ja Ühendriikide juhtidega väga mitteformaalsel tasandil, saada nendega niiöelda sina-tuttavateks".

Oma mälestusraamatus "Memuaarid" (2002) nimetab ta end aga samanimelises peatükis "uhkeks internatsionalistiks", kes sepitseb koos teistega ülemaailmset vandenõu, et luua integreeritum globaalne poliitiline ja majanduslik struktuur – üks maailmakord:

"Mõned usuvad, et me oleme osa salajasest kabaalist (vandenõulaste seltsist – toim.), mis töötab Ühendriikide parimate huvide vastu ning nad kirjeldavad minu perekonda ja mind "internatsionalistidena" ning süüdistavad meid koos teistega ülemaailmse vandenõu sepitsemises, et luua integreeritum globaalne poliitiline ja majanduslik struktuur – üks maailm, kui soovite. Kui selline on minu vastu esitatud süüdistus, siis tunnistan ma end süüdi ning olen selle üle ka uhke."

Lisaks sellele, et Rockefeller oli Bilderbergi grupi liige, asutas ta 1973. aastal ka Trilateraalse Komisjoni, eemärgiga tihendada koostööd Põhja-Ameerika, Euroopa ja Jaapani vahel. Sellesse komisjoni on kuulunud ka bilderberglased Kissinger ja Bill Clinton aga ka Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves.

Samuti on Rockefeller olnud kõige mõjukama USA välispoliitilise mõttekoja Council on Foreign Relations (Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu) esimees, mida on süüdistatud ka ühe maailmavalitsuse loomise vandenõus.

Bilderberglaste maailmavalitsuse loomise püüdlusi kinnitas 2001. aastal ka bilderberglane ja Suurbritannia endine kaitseminister Denis Healey (1917-2015), kelle sõnul "on väide, et [bilderbergerid] püüdlevad ühe maailmavalitsuse poole küll liialdatud, kuid mitte täiesti ebaõiglane". Healey uskus nimelt, et "üks ülemaailmne kogukond oleks hea asi".

( : ) avalik kiri va Jüri Ratasele