Mässajad Washington DCs. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi süüdistatakse, et ta kutsus oma 6. jaanuaril Washington DCs toetajatele peetud kõnes inimesi üles vägivalalle, mis päädis Kapitooliumil Kongressihoone ründamisega. Ajajoon näitab siiski, et selline asjade käik on sisuliselt võimatu, leiab väljaande The National Pulse peatoimetaja Raheem Kassam.

Tänaseks ametist lahkunud Kapitooliumi politseiülem Steve Sund väidab, et tema palveid saata Kapitooliumil ja Kongressihoones turvalisuse tagamiseks lisajõude eirati nii kongressi kui senati turvaülemate poolt. Esimene allub demokraadist spiiker Nancy Pelosile ja teine vabariiklasest enamuse juhi Mitch mcConnellile. See käitumine võib osutada, et seda nimelt soovitigi, et asjad üle käte läheksid. Samuti näitab hiljem kokku pandud sündmuste ajajoon, et need inimesed, kes kuulasid Trumpi kõne vähemalt 15 minutit, poleks Kongressihoone ründamise ajaks Kapitooliumile mitte kuidagi jõudnud.

Lisaks sellele, et Trump kutsus oma pooldajaid ainult rahumeelselt meelt avaldama ja lootust mitte kaotama, ei toeta väiteid, nagu ta oleks kedagi kuidagi vägivallale õhutanud, lisaks tema kõnele ka erinevate meediaväljaannete andmete põhjal kokku pandud ajajoon.

Tõsiasi, et nii kongressi kui senati turvaülemad ei andnud saatuslikul päeval Kongressihoone kaitsmiseks Kapitooliumi politsei käsutusse piisavalt elavjõudu, tõstatab küsimuse, milline võis olla nende – ja nende ülemuste – roll tolle päeva sündmustes.

Ameerika Ühendriikide üks suuremaid peavoolu päevalehti Washington Post kirjutas möödunud pühapäeva (10.01.2021) õhtul:

Kaks päeva enne seda, kui kongress pidi tegema Joe Bideni presidendiks valimise ametlikuks, muutus Kapitooliumi politsei juht Steve Sund järjest murelikumaks nähes, millist hulka Trumpi pooldajaid oodatakse Washingtoni meelt avaldama.

Lähtudes põhimõttest, et parem karta kui kahetseda, palus Sund kongressi ja senati turvaametnikelt luba paluda rahvuskaardilt asuda valmisolekusse, et need oleksid vajadusel abi andmiseks valmis.

Sundi sõnul lükati tema palve tagasi.

Sund rääkis intervjuus, et tema ülemused tõrkusid rahvuskaardi poole pöördumast ja seda isegi siis, kui politsei jälitustegevusest kogutud informatsiooni põhjal võis arvata, et inimeste hulk, kes tulevad Trumpi kaotuse vastu meelt avaldama, on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem kui sellised meeleavaldused seni on olnud.

Kongressi turvaülem (Sergeant at Arms) Paul Irving ütles, et talle ei meeldi sellise asja "optika", kui ta peab enne meeleavaldust kuulutama välja eriolukorra, rääkis Sund. Samal ajal pakkus senati turvaülem Michael Stenger välja, et Sund peaks otsima oma rahvuskaardi tuttavatega mitteametlikult kontakti ja paluma neil olla valvsad puhuks, kui Kapitooliumil nende abi peaks vaja minema. 

Irvingut ei õnnestunud ajakirjanikel kommentaaride tarbeks tabada. Tema nimele registreeritud telefoninumber ei tööta alates kolmapäevast [6. jaanuar, päev kui Kongressihoonet rünnati]. Tema Nevada osariigis asuvasse koju jäetud sõnumitele ei vastatud ja talle kuuluvas Washingtoni Watergate'i linnaosas asuvas korteris ei vastanud keegi. Naaber väitis, et Irving on hiljuti sealt välja kolinud.

Sund meenutas ka Pentagoni juhtide ja DC (Columbia ringkond) linnvalitsusega peetud konverentskõnet. Ta rääkis teistele: "Ma palun tõsiselt, väga tõsiselt kohest rahvuskaardi abi … Ma tahan, et mul oleksid abijõud vajadusel kohe olemas."

Seegi palve lükati optika tõttu tagasi. "Mulle ei meeldi pilt, kus rahvuskaart seisab Kapitooliumil politsei taga," vastas Sundile üks armee ametnik.

DC linnapea Muriel Bowseri personaliülem John Falciccio tunnistas: "See, kuidas see tüüp telefoni otsas abi anus, on sõna otseses mõttes mu mällu söövitatud."

Kõnekas ajajoon

Kuigi peavooluajakirjandus üritab president Trumpi vägivallaga seostada – isegi kui president kutsus üles ainult rahumeelselt meelt avaldama ja valitud kongressi liikmeid toetama – siis peavooluajakirjanduses avaldatud andmed näitavad, et esimesed meeleavaldajad jõudsid Kapitooliumile juba kell 12.40.

President Trumpi kõne lõppes alles kell 13.11 ja kuna tema kõne toimumise kohalt jalgsi Kapitooliumile jõudmiseks, arvestades ka rahvahulkadest tingitud viivitusi, kulub vähemalt 45 minutit, tähendab see, et esimesed Trumpi kõne kuulajad ei oleks saanud Kapitooliumile jõuda enne kella 13.56. Mis on üks tund ja kuusteist minutit peale esimeste korrarikkujate saabumist sündmuskohale.

Need korrarikkujad, kes Kongressihoonesse tungisid, oleksid pidanud lahkuma Trumpi kõne toimumise kohast enne selle algust (täpselt kell 12).

Washington Post nendib lisaks: "Sundi seatud välisest Kapitooliumi läänepoole perimeetrist tungiti läbi juba 15 minuti jooksul", mis tähendab, et Kapitooliumi asuti ründama üle tunni varem kui esimesed Trumpi kõne kuulajad oleksid kohale jõudnud.

Selline asjaolu on kooskõlas ka Sundi väitega, milles ta tunnistab: "Ma sain kella 13 ajal aru, et asjad lähevad käest ära… Ma nägin, kuidas minu inimesed hakkasid alla jääma."

Taas, kell 13 oleks olnud 56 minutit varem kui ükski Trumpi kõne kuulaja oleks kohale jõudnud, või veelgi enam, jõudnud perimeetrist läbi tungida ning politseid rünnata. Washingtoni kesklinnas olid sel ajal kõik teed liikluseks suletud. Kiiremini Kapitooliumile jõudmiseks ei olnud mitte mingisugust muud võimalust kui jala elik veelgi enam, enne presidendi kõne lõppu.

Kell 13.09, ajal kui Trumpi kõne veel kestis, helistas Sund kongressi ja senati turvaülematele. Ta kinnitas, et nüüd on aeg kutsuda kohale rahvuskaart. Ta isegi palus kuulutada välja eriolukord. Mõlemad turvaülemad ütlesid selle peale, et nad "peavad ülemustega (Pelosi ja McConnell) konsulteerima" ja lubasid tagasi helistada.

13.50 tungiti Kongressihoonesse. Mis on jätkuvalt varem kui ükski Trumpi kõne lõpuni kuulaja oleks kohale jõudnud.

Peale seda kellaaega pole võimalik täpselt tuvastada, kes, mis, mida, kuidas ja millal midagi tegi ning Rahvuskaart saabus alles peale kella 17.00.

Kuigi Washingon Posti artiklis süüdistab Sund Trumpi oma kõnega vägivalla põhjustamises, siis eelpool välja toodud ajajoon ei anna selleks mitte mingisugust alust.

Samuti pole tõenäoline, et president Trumpi pooldajad oleks tema kõne ajal lahkunud peale esimest viite või kümmet minutit. Kapitooliumi ründamise ajaks poleks kohale jõudnud isegi need, kes kuulasid Trumpi kõnet viisteist minutit.

Toimetas Karol Kallas