Norm Eisen. Foto: Wikimedia Commons

Demokraatide ja nende liitlaste poolt USA presidendi Donald Trumpi vastu käivitatud kampaania pea igas olulisemas episoodis figureerib endine USA suursaadik Tšehhis Norm Eisen, kes on muuhulgas kirjutanud valmis ka värviliste revolutsioonide korraldamise õpiku.

Eisen oli demokraatide peamine õigusnõustaja mullu detsembris alguse saanud ja hiljem läbi kukkunud Trumpi tagandamise protsessis ning valmistas isiklikult ette presidendile esitatud süüdistusi. Sel suvel osales Eisen aga Trumpi vastaste poolt korraldatud nn “sõjamängus”, kus simuleeriti võimalust, et Biden keeldub kaotust Trumpile tunnistamast.

Eiseni tegevuse teeb kurjakuulutavaks tema taust. Nimelt oli mees üks autoritest, kelle koostöös sündis õpik pealkirjaga “Demokraatia käsiraamat: kuidas ennetada ja tagasi pöörata demokraatia lagunemist”.

Sisuliselt on tegemist värviliste revolutsioonide korraldamise õppematerjaliga. Autorid ei varja, et USA erinevatel institutsioonidel on olnud väga suur roll värviliste revolutsioonide korraldamisel Ukrainas, Gruusias ja teistes postsovjetlikes riikides.

Käsiraamatu kontekstis on tavapärased mõisted defineeritud spetsiifilisel viisil. Demokraatia pole mitte lihtsalt süsteem, kus võimu omab rahvalt enim hääli saanud partei, vaid nö demokraatia pluss õiged väärtused.

Nii süüdistatakse rahva veenvat toetust omavat Ungari peaminister Orbanit ebademokraatlikkuses, kuna tema erakond on rahvalt saadud mandaadi toel läbi viinud igati seaduslikke reforme. Nimelt peaks käsiraamatu kohaselt võimul olev erakond end ise “piirama”, jättes mandaadi täieliku ulatuse kasutamata.

Raamat esitab ka selge plaani, kuidas nn illiberaalseid režiime kukutada. USA ja EL peavad selleks nii raha kui oskusteabega toetama kohalikku opositsiooni, mille hulka loetakse sisuliselt ka endale sobivate vaadetega meedia ning välisriikidest tugevalt sõltuvad MTÜd.

Tuginedes soovituslikult orgaanilisele protestiliikumisele, peavad välised jõud neile igati õla alla panema, kehtestades endale mittesobivale valitsusele ka valikulisi sanktsioone. Oluliseks osaks säärasest mõjutustegevusest on ka sotsiaalmeediafirmade survestamine nn vihakõne ja desinformatsiooni vastu võitlema.

Raamatu andis välja USA saja-aastase ajalooga mõttekoda Brookings. Märkimisväärselt kombel on mõttekoja suurimate rahastajate seas näiteks Katari valitsus, kes andis 2019. majandusaastal neile üle kahe miljoni dollari. Suurannetajate hulgas on ka vasakpoolne Ford Foundation ning Bill & Melinda Gates’i fond.

Eisen ja kaasautor Susan Corke on kõrgetel kohtadel organisatsioonis Transatlantic Democracy Working Group (Transatlantilise Demokraatia Töögrupp), mille on püsti pannud mõttekoda German Marshall Fund. Grupeering on tugevalt Trumpi-vastase kallakuga, mida illustreerib nende Trumpi Putini “käpiknukuna” esitlev Twitteri postitus.

Kas käsiraamat lastakse ka USAs käiku?

Väljaanne Revolver leiab, et käsiraamatus sisalduvad strateegiad ja taktikad leiavad praegu rakendust ka USAs. Sellele viitab ühelt poolt väline sarnasus – näiteks on käsiraamatus olulisel kohal valimistulemuste etteruttav kahtluse alla seadmine.

Teine põhjus on aga faktis, et USA sündmustes on aktiivsed Ida-Euroopas tuleristsed saanud diplomaadid ja välisministeeriumi töötajad, kellest Eisen on üks väljapaistvamaid.

“Miks täpselt kirjutab Obama pikaaegne sõber ja endine eetikanõunik, kes hiljuti võttis osa Trumpi valimisvõidu tühistamise simulatsioonist, värviliste revolutsioonide käsiraamatut?” küsib Revolver. Eisen oli tähelepanuväärsel kombel USA suursaadik Tšehhis just nn “sametrevolutsiooni” toimumise ajal.

Ülimalt kahtlaselt käitub ka 2012–2014 aastatel USA Venemaa suursaadikuna ametis olnud Michael McFaul, kes tegi Twitterisse järgmise postituse: „Trump on kaotanud luureagentuuride toetuse. Ta on kaotanud välisministeeriumi. Ta on kaotanud armee. Kuidas saab ta veel meie sõjaväe juht (commander in chief) olla?” säutsus McFaul. Hiljem kustutas negatiivsest reaktsioonist ilmselt ehmunud McFaul esialgse säutsu ja asus väitma, et ei poolda kindlasti riigipööret.

Ka McFaul on kirjutanud värviliste revolutsioonide õpiku. Seal toob ta välja USAle vägagi relevantsed riigipöörde eeldused.

“Edu saavutamiseks on vaja muuhulgas 1) pool-autokraatlikku, mitte täiesti autokraatlikku režiimi, 2) ebapopulaarset riigijuhti, 3) ühtset ja organiseeritud opositsiooni, 4) võimekust kiiresti propageerida arusaama, et valimistulemusi võltsiti, 5) piisavalt vaba meediat, kes rahvast võltsimisest teavitaks, 6) opositsiooni, kes suudab mobiliseerida kümneid tuhandeid või rohkemgi meeleavaldajaid ning 7) jõuorganite sisest lõhestatust.”

Revolver märgib, et meedia kajastab Trumpi peaaegu eksklusiivselt negatiivselt; opositsioon, sh meedia, luureorganisatsioonid,, Hollywood jne on vägagi ühtsed; valimistulemuste kahtluse alla seadmist valmistatakse juba praegu ette ning tänavatel möllavad BLMi ja Antifa jõugud. Seega on paralleelid seitsme eeldusega vägagi reaalsed.

Revolveri sõnul ei oleks USAs korraldatava hüpoteetilise värvilise revolutsiooni eesmärgiks mitte sisutühi mõiste “demokraatia”, vaid hoopis olukorra tekitamine, kus Trumpi võidu ja Brexiti sarnased šokid ei saaks enam kunagi korduda. “Eliit soovib kindlustada, et lihtrahval poleks enam kunagi võimalik omaenda valimistesse sekkuda.”

Revolveri kaastöötaja, endine Trumpi kõnekirjutaja Darren Beattie tutvustas Eisenit ja värvilise revolutsiooni teesi ka Fox Newsi populaarse ankru Tucker Carlsoni saates. Lühike neljaminutiline klipp tekitas USAs furoori. Omapärane reaktsioon saabus ka tuntud atlantitsistilt, endiselt presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt.

“Niisiis on Fox läinud täielikult putinistlikuks. Värviline revolutsioon on Putini termin,” säutsus Ilves.

Veel on Trumpi-vastase kampaaniaga väga usinalt ametis välisministeeriumis ka praegu teeniv George Kent, kes Trumpi tagandamise etenduses oli nö staartunnistaja. Revolver on paljastanud ka tema “värvika” tausta.

Kent on ametis USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia Asjade Büroos, mida tuntakse üldiselt värviliste revolutsioonide korraldamise poolest. Kenti on Revolveri allikad nimetanud lausa sääraste revolutsioonide eksperdiks.

Kent töötas 2015-2018 aastatel Ukrainas USA saatkonnas. Varasemalt oli ta seal ametis ka nn Oranži Revolutsiooni perioodil. Praegu juhib Kent aga välisministeeriumi Valgevene osakonda.