Michael Anton. Foto: kuvatõmmis Youtube'st

Trumpi administratsioonis strateegilist kommunikatsiooni juhtinud Michael Anton hoiatab, et demokraadid on asunud varjamatult riigipöördele viitavat retoorikat kasutama. Antoni sõnul peab Trumpi administratsioon olema valmis selleks, et demokraadid seavad Trumpi võidu korral valimistulemused kahtluse alla.

Väljaandes American Mind avaldatud arvamusloos toob Anton välja hulga pahaendelisi arenguid. Esiteks räägitakse USAs avalikult võimalusest, et armee juhtkond keeldub Trumpi käske täitmast.

Säärane retoorika on kõlanud juba mitu aastat. Näiteks üritas endine kaitseminister James Mattis ajakirjanik Bob Woodwardi raamatu kohaselt Trumpi antud käske kas ignoreerida või nende täitmisega venitada. Mattis ise on seda eitanud.

Juunis teatas aga praegune kaitseminister Mark Esper, et ei poolda USA sõdurite kasutamist linnades toimuvate rahutuste mahasurumiseks. „Tema varjatud sõnum oli: „Härra president, ärge öelge meile, et peame seda tegema, sest me keeldume, ja te teate, mis siis juhtub.”,” kirjutas Anton.

Sellised väljaütlemised on Antoni sõnul julgustanud ka demokraatide presidendikandidaat Joe Bidenit, kes on tervelt kolmel korral teatanud, kuidas sõjavägi vajadusel Trumpi Valgest Majast eemaldab. Sama on öelnud ka endine demokraadist asepresident Al Gore.

Järgmiseks toob Anton välja, kuidas augustis lekitati meediale teadlikult info nn „sõjamängust”, mille korraldasid sadakond demokraatliku partei, vabariiklaste Trumpi-vastase leeri ning USA eliitringkondade liiget. Grupeering nimega Transition Integrity Project (TIP) ehk „Võimu rahumeelse üleandmise projekt” korraldas võimalike valimistulemuste simulatsioone.

Lekkinud lõppraportis väidetakse, et just Trump tahab tõenäoliselt valimistulemusi kahtluse alla seada, kasutades selleks nii legaalseid kui illegaalseid vahendeid. Ühes grupi poolt läbi viidud simulatsioonis mängis demokraatide kandidaadi Joe Bideni rolli kurikuulus Hillary Clintoni kampaaniajuht John Podesta. Viimane otsustas sõjamängu raames kaotust Trumpile mitte tunnistada ja innustas demokraatlikke California, Oregoni ja Washingtoni osariike USAst lahku lööma, kui Trump ametisse nimetatakse.

Anton viitab lisaks, et augustis kirjutasid kaks endist armeeohvitseri (kes nüüd on heades suhetes demokraatlike mõttekodadega) avaliku kirja, kus kutsusid USA staabiülemate ühendkomitee esimeest Mark Milleyt üles Trumpi vajadusel Valgest Majast eemaldama.

Demokraatide läbikukkunud presidendikandidaat Hillary Clinton teatas aga hiljuti, et Biden ei peaks „mitte mingil tingimusel” kaotust tunnistama, kuna lõplikud hääletustulemused võivad posti teel hääletamise tõttu venida.

Kas vaid süütud fantaasiad?

Anton tõdeb, et näiteks kommentaator Byron York nimetab sääraseid väljaütlemisi vaid „”riigipöörde-pornoks”. „York paistab leidvat, et see kõik on vaid süütu fantaseerimine, mida eliit ja nende demokraatidest teenrid endale lubavad. Paljude jaoks neist – kindlasti. Aga kas kõikide jaoks? Ma pole nii kindel.”

Tähelepanu väärib ka 2012–2014 aastatel USA Venemaa suursaadikuna ametis olnud Michael McFauli Twitteri postitus. „Trump on kaotanud luureagentuuride toetuse. Ta on kaotanud välisministeeriumi. Ta on kaotanud armee. Kuidas saab ta veel meie sõjaväe juht (commander in chief) olla?” säutsus McFaul. Hiljem kustutas negatiivsest reaktsioonist ilmselt ehmunud McFaul esialgse säutsu ja asus väitma, et ei poolda kindlasti riigipööret.

Anton viitab Machiavellile, kelle sõnul on iga eduka vandenõu eelduseks osalejate vaikimine. „Miks siis demokraadid vandenõust avalikult räägivad? Aga selle pärast, et vandenõu saab olla edukas vaid siis, kui see ei näe vandenõu moodi välja. Nad peavad inimeste peadesse süstima mõtte, et Trumpi ebaseaduslik ja illegitiimne ametist kõrvaldamine on kuidagi tema enda süü,” sõnab Anton.

Tema sõnul on demokraatidel arsenalis kaks järgmist võtet. Esimene on nn ballot harvesting, mis tähendab seda, et hääletajad ei lähe mitte valimispäeval hääletusjaoskonda kohale, vaid nende sedelid kogutakse kokku kellegi kolmanda poolt. Selline praktika on mõnedes USA osariikides lubatud, teistes aga keelatud. Selline süsteem annab võimaluse hääli võltsida, mis võib ühe kandidaadi väikese edumaa korral mõnes osariigis tema vastasele võidu tuua. Teine variant on lihtsalt hääletustulemusi ignoreerida ja väita, et Biden võitis.

„Kõige rängem stsenaarium (riigi, mitte eliidi jaoks) oleks olukord, kus mitmes osariigis on hääletustulemused vaidlustatavad ning keegi ei saa kindlalt öelda, kes võitis. Muidugi ei takistaks see demokraatidel enda poole võitu välja kuulutamast,” leiab Anton.

Meediakampaania on juba alanud

Antoni sõnul valmistuvad demokraadid juba praegu täie hooga eelpoolmainitud stsenaariumiteks. „Näeme lademetes uudislugusid ja sotsiaalmeediapostitusi, mis „seletavad”, kuidas valimisõhtu tulemused ei pruugi sugugi Trumpi lõplikku võitu tähendada.”

Kolmandaks relvaks demokraatide arsenalis on hiiglaslik ja valju vasakpoolne propagandamasin. Ka lekkinud „sõjamängu” lõppraportis soovitati demokraatidel saada enda poolele nn influentserid ja kohalikud aktivistid, kelle ülesanne on kodanike seisukohti mõjutada ja poliitilise agitatsiooniga tegeleda. „Ehk karjuda igalt katuselt – Trump kaotas,” sõnab Anton.

Antoni sõnul on kindel, et kui Trump just võimsa edumaaga ei võida, lähevad sellised stsenaariumid käiku.

Mida siis teha?

Antoni sõnul on armee lojaalsus Trumpile kaheldav, kuna Obama administratsioon kulutas rohkelt poliitilist kapitali, et ohvitserkonnast endale ebalojaalseid isikuid eemaldada ja lojaalseid edutada.

Samas on Antoni sõnul armee ajalooliselt olnud uhke enda apoliitilisuse üle. Ka eelpoolmainitud staabiülemate ühendkomitee esimees Milley on deklareerinud, et armee ei kavatse valimistes mingit rolli mängida.

„Tõenäoliselt pole see pettemanööver, aga pole kindel, kas selline seisukoht püsib. On ju näha läbinähtavaid katseid armee mõtlemist mõjutada sääraste inimeste poolt, nagu (Atlanticus Trumpi sõjaväelaste kohta öeldud väidetavatest halvustavatest sõnadest kirjutanud – toim.) Jeffrey Goldberg,” märgib Anton.

Järgmiseks analüüsib Anton, kas Trumpi kõrvaldamise võiks läbi viia USA salateenistus. „Ma kahtlen selles. Olen salateenistuse tööd lähedalt näinud – see tõesti on, või vähemalt näib olevat apoliitiline. /…/ Kui nad ei usu, et Trump kaotas, siis nad tõenäoliselt teda võimult ei kukuta. Kui nad aga usuvad, et ta tõesti kaotas ja keeldub võimu üle andmast – stsenaarium, mida ma ei pea usutavaks, aga mida demokraadid väidavad nurga taga olevat –, on võimalik, et salateenistus tõesti samme astub.”

Kui ei armee ega salateenistus ei murdu, on Antoni sõnul järgmiseks variandiks rahvarahutuste korraldamine. „Propaganda keeratakse põhja ja kõigi suuremate linnade tänavad täidetakse „meeleavaldajatega”. Riik pannakse kinni ja ainult üks sõnum võib kõlada – Trump peab lahkuma.”

Antoni sõnul on säärase asja nimi värviline revolutsioon. „Täpselt sama, mida USA süvariik teeb riikides, kelle juhtkond neile ei meeldi – nagu praegu Valgevenes.”

Antoni meelest saab viimaste kuude sündmusi tõlgendada kas läbikukkunud „roosirevolutsioonina” või õppusena valimiste perioodiks. „Kas Trumpi administratsioon on valmis?” küsib ta.

Antoni sõnul peaks administratsioon läbi viima omaenda „sõjamängu”, et võimalikke arenguid ette näha ja üllatusi vältida. „Nad peaksid ka rääkima inimestega nii valitsuses kui väljaspool seda, keda nad täielikult usaldavad, et saada selgem pilt sellest, kes oleks nõus riigipöördega kaasa minema ja kes mitte.”

Teiseks tuleb Antoni hinnangul valmis seada kommunikatsioonikanalid, mis ei sõltuks ei demokraatlikust meediast ega suurtest tehnoloogiafirmadest.

„Kui eliit annab signaali, et narratiiviks on „Trump kaotas”, suletakse koheselt kõik presidendi sotsiaalmeediakanalid. Telekanalid, välja arvatud Fox, keelduvad tema väljaütlemisi kajastamast. Uskuge mind. Trump peab leidma alternatiivse viisi USA kodanikega rääkimiseks ja ta peab selle leidma kohe praegu,” hoiatab Anton.

Ülejäänud kodanikud peavad tegelema rahva informeerimisega sellest, mis võib ees oodata. „Kui Trumpi ametist eemaldamise vandenõu on reaalne, siis räägitakse sellest praegu just selleks, et te seda vandenõuks ei peaks – et te presidenti ennast süüdistaks. Ärge laske end lollitada,” sõnab Anton.

Toimetas Jaanus Vogelberg