Tunne Kelam. Foto: Avjoska. Wikimedia Commons

Endine eurosaadik Tunne Kelam (Isamaa) tõdes Raadio 7 saates „Europulss“, kommenteerides väiteid USA presidendivalimiste süsteemse võltsimise kohta, et demokraatia õõnestamise protsess on jõudnud väga kaugele.

„See on küsimus, mida välisvaatlejad tõlgendavad minu meelest üsna kerglaselt, sest neid võltsingu-süüdistusi tõrjutakse tagasi, et see on vabariiklaste ettekujutus, nad on solvunud, et nad kaotasid, ja püüavad igasuguseid õigustusi leida, ja et Ameerika on nii suur demokraatia – no kuidas seal saavad mingisugused massilised võltsimised aset leida,“ vastas Kelam saatejuhi küsimusele valimiste väidetava võltsimise kohta.

Kui saatejuht juhtis tähelepanu värskele uudisele, et USAs toimusid kõige demokraatlikumad valimised, mis on võltsimistest täiesti puhtad – läbi aegade kõige-kõige puhtamad, vastas Kelam:

„Selle seisukohaga, ma arvan, pooled ameeriklased vähemalt ei nõustu ja küsimus on, kas poolte ameeriklaste arvamus on siis täiesti ebaõige omaenda kodumaa suhtes? Kas välisvaatlejate arvamus on õigem ja paremini põhjendatud? Ma tooks ühe näite. On niisugune asutus nagu Ausate Valimiste Projekt ja selle direktor paari päeva eest andis intervjuu, kus ta vastas sellele küsimusele. Küsitakse talt seda väidet, et valimiste pettust pole üldse olemas, kuidas te sellele reageerite? Kõik see on lihtsalt väiksed eksitused. Tema vastus on, et on tõendeid laiaulatuslikust, organiseeritud, süsteemsest valimisvõltsimisest. See on nüüd üsna erapooletu, ausate valimiste projekti juhi seisukoht.“

Tunne Kelam jätkas: „Järgmine küsimus on, kus on siis tõendid? Te väidate küll, aga kus need tõendid on? Tema väidab, et on 1290 tõestatud juhtumit 47 osariigist, kus valimisi on võltsitud. Ja kolmas küsimus on, kuidas see on toimunud? Üks tendents, mis algas juba pool aastat enne valimisi, oli püüe – eriti demokraatide kontrollitud piirkondades –, püüe muuta valimisreegleid, valimiste läbiviimise reegleid. Millise eesmärgiga? Selleks, et kaotada või tegelikult loobuda valija identifitseerimisest. Tema taustakontrolli nõuetest. See tähendab, et paljudes kohtades… Ja see on vasakpoolsete seisukoht, et isikut tõendava dokumendi esitamine olevat alandav. Me ei kujuta seda Euroopas ette. Ma ei kujuta seda Eestis ette, et valimistele võiks minna ilma isikut tõendava dokumendita. Aga Ameerikas see toimub. Teine probleem on see, et 10 protsenti USA elanikkonnast vahetab aasta jooksul oma elukohta. Paljud neist jäävad eelmise elukoha valijate nimekirja, ja seda on võimalik ära kasutada. Samuti näiteks Pennsylvanias tõestati, et valijate nimekirjas oli 21 000 surnut, aga nad on ikkagi nimekirjas. See tähendab, et niisuguseid võltsinguid on võimalik tõepoolest ilmselt sooritada.“

„Tuleb arvestada veel kord, et Ameerikas ei toimunud valimised rahulikus õhkkonnas, kus kõik usaldasid õigusriiki. Neli aastat demokraadid on endast väljas, nad ei suuda siiamaani leppida, et [Donald] Trump võitis Hillary Clintonit, keda peeti kindlaks võitjaks, ja neli aastat on ju püütud Trumpi ainult õõnestada. Kord küll umbusaldustega, küll Venemaa seoste uurimisega, mis ei andnud tulemusi – ei suudetud midagi tõestada. Aga see, et „meile on kuidagi ülekohut tehtud“ – demokraatidele –, see meeleolu oli äärmiselt aktiivne ja mürgine. Ja nüüd oli demokraatidel käesoleval aastal see valik, et kui nüüd Trump uuesti tagasi saab, mis siis? Siis on ikka täielik katastroof vasakpoolsete ja liberaalsete vaadete jaoks, sest Trump edendas kristlust, usuvabadust ja Ameerika ajaloo väärtusi. Kuigi mõnikord kummalises vormis, enesekeskses vormis, aga vaieldamatu on see, et ta neid väärtusi edendas,“ rääkis Tunne Kelam.

Ta lisas: „Nii et demokraatide meeleheide teha ükskõik mida, et Trumpi tagasivalimist vältida, on laiapõhjaline, on äärmiselt emotsionaalselt tugev ja on võimalik, et sellises olukorras püüti hüpata üle igasuguste takistavate reeglite, lihtsalt et saavutada oma tulemust. Ning on mitmesuguseid näiteid veel, näiteks Arizonas väidetakse, et toodi sisse uued valimismasinad, kus korraldajad instrueerisid hääletajaid vajutama rohelist nuppu, selleks et kui valija oma arvates eksituse tegi – aga selle rohelise nupu vajutamine tähendas seda, et tema bülletään tühistati jne jne. Samuti jutud sadadest tuhandetest valimissedelitest, mis justnagu kusagilt ilmuvad ja mis põhiliselt alati valdavas enamuses toetavad demokraate.“

„Seega küsimus ei ole naljaasi, küsimus on selles, et demokraatia õõnestamise protsess on jõudnud väga kaugele ja me peame nüüd olema väga täpsed selles suhtes, et maailma suurimas demokraatias neid probleeme, neid küsimärke selgitada,“ märkis Tunne Kelam.

Endise eurosaadiku sõnul on küsimus selles, et kellest saavad Joe Bideni administratsiooni liikmed – kas äärmusvasakpoolne Bernie Sanders või samuti väga vasakpoolne Elizabeth Warren. „Kes saab uueks välisministriks? Kes saab uueks kohtuministriks? Praegune välisminister ja kohtuminister on erakordselt head olnud,“ nentis Kelam.

Tema hinnangul saavutas Donald Trump tõsist edu Lähis-Ida olukorra normaliseerimisel.

„Mitmed araabia riigid on tunnustanud Iisraeli. Kui nüüd seda tagasi hakatakse tõmbama, tekib küsimus, mis saab? Kui nüüd Bideni valitsus ühineb uuesti selle tõepoolest täiesti vildaka Iraani kokkuleppega – ja Iraan avalikult teatas, et ta loodab, et Biden tuleb tagasi kokkuleppe juurde – ja kompenseerib Iraani valitsusele need kahjud, mida sanktsioonid on tekitanud. See tähendab esiteks seda, et diktaatorid võivad ennast tunda ilmselt palju paremini. Aga need on oletused, vaatame, mis saab,“ rääkis Tunne Kelam.

Kuula saadet siit.

Toimetas Veiko Vihuri