Esimesed hiidsekvoiad istutati Ühendkuningriigis 1853. aasta sügisel. Tänaseks on need kasvanud 55 meetri kõrguseks ja tarvitavad toitainena aastas puu kohta keskmiselt 85 kilogrammi süsihappegaasi.
Hiidsekvoiad istutati Suurbritannia parkidesse algselt staatuse sümbolitena ja tänaseks kasvab Ühendkuningriigis ligikaudu pool miljonit puud. Ameerika Ühendriikide California osariigi Sierra Nevada algses asurkonnas on Sequoiadendron giganteum puid järel 80 000 ümber, vahendab Reuters.
Hiidsekvoiad kasvavad kuni 90 meetri kõrguseks ja tegemist on ühe kõige pikemaks kasvava okaspuuliigiga maailmas.
Londoni Ülikooli Kolledži keskkonnateaduste ja geograafia professor Mathias Disney vaatles Briti hiidsekvoiade seisukorra väljaselgitamise eesmärgil 97 Šotimaal ja Inglismaa kaguosas kasvavat puud. Puud mõõdeti laserskänneritega üksikasjaliselt üle ja iga puu kohta koostati täpne 3D mudel ning arvutati välja nende arvatav kaal.
Kõige kõrgem puu, mille pikkuseks mõõdeti 55 meetrit, kasvab Šotimaal. Disney sõnul pole see üllatav, sest esimesed hiidsekvoiad istutati Britannias just Šotimaale.
Väidetavalt kasvavad puud Ühendkuningriigis sama kiiresti kui Californias. Professor toob võrdluseks tamme, mille täiskasvanuks saamiseni kulub 150 aasta ümber, kuid hiidsekvoia kasvab suureks 50 aastaga. Hiidsekvoiade kasvuiga ulatub 3000 aastani.
Tema sõnul sobib Ühendkuningriigi ühtlane kliima sekvoiadele ja peale kõige muu ei ähvarda neid siinpool Lompi vihmapuudus ning metsatulekahjud, nagu Californias.
Järgmisena loodavad Disney ja tema kolleegid uurida hiidsekvoiade mõju teistele puudele, kohalikele ökosüsteemidele ning kas nad on võimelised iseseisvalt levima. Tänaseni kasvavad Ühendkuningriigis ainult istutatud puud.
Toimetas Karol Kallas