Itaalia päritolu Belgia ajaloolane Anne Morelli toob välja 10 sõjalise propaganda põhiprintsiipi.
"Principes élémentaires de propagande de guerre" on Belgia ajaloolase Anne Morelli monograafia, mis ilmus 2001. aastal. Teose kirjutamisel uuris Morelli 20. sajandi sõdade ja koloniaalkonfliktide kogemust ning nende kajastumist sõjalises propagandas.
Morelli toob teoses välja 10 sõjalise propaganda põhiprintsiipi:
1. Me ei taha sõda, vaid kaitseme ennast.
Morelli sõnul on kõikide riikide riigimehed alati pühalikult kinnitanud, et nad ei taha sõda. Ühiskonnas tajutakse sõdu negatiivselt, erandid on üliharvad juhud. Demokraatia tulekuga muutub elanike nõusolek kohustuslikuks, mistõttu tuleb sõda ühiskonna poolt tagasi lükata. "Kui kõiki juhte inspireerib sama rahutahe, tekib küsimus, miks siiski sõjad puhkevad?" küsib uurija ja vastab sellele teises punktis.
2. Meie vaenlane kannab täielikku vastutust selle sõja eest.
See põhimõte tuleneb tõsiasjast, et kumbki pool peab olema sunnitud välja kuulutama sõja, et vaenlane ei "hävitaks meie väärtusi" ega seaks ohtu meie vabadust või hävitaks meid täielikult. See on sõdade ärahoidmise paradoks ja viitab George Orwelli 1984. aasta fraasile: "Sõda on rahu." Ribbentrop põhjendas sõda Poola vastu sõnadega: "Füürer ei taha sõda. Ta läheb sellele raske südamega. Kuid otsus sõja ja rahu kohta ei sõltu temast. Teatavates Reichi jaoks eluliselt tähtsates küsimustes peab Poola nõustuma ja täitma nõudmised, milleta me hakkama ei saa. Kui Poola keeldub, langeb vastutus konflikti eest temale, mitte Saksamaale."
3. Meie vastaste juht on juba algselt kurjuse kehastus ja sarnaneb saatanale.
Vaenlase kuvandi loomine kodanike silmis on kõige olulisem ülesanne. Morelli kirjutab: "Te ei saa vihata inimgruppi tervikuna, isegi kui see on teie vaenlane. Seetõttu on tõhusam suunata vihkamine vaenlase riigi juhtiva isiku vastu. Seega saab "vaenlane" näo ja see nägu muutub loomulikult vihkamise objektiks."
4. Me kaitseme õilsat eesmärki, mitte oma erahuve.
Morelli analüüsib, et sõja majanduslikud ja geopoliitilised eesmärgid peavad olema varjatud ideaalsete, moraalsete ja juriidiliste väärtustega. Sellest lähtuvalt ütles George Bush seenior Pärsia lahe sõjast nii: "Võitlus ei käi nafta pärast, vaid jõhkra agressiooni vastu." 22. jaanuaril 1991 kirjutas Le Monde: „Selle sõja eesmärgid on eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu eesmärgid. Me osaleme selles sõjas Julgeolekunõukogu otsuste alusel ja meie eesmärk on sisuliselt Kuveit vabastada."
5. Vaenlane paneb tahtlikult toime metsikusi. Kui meie teeme vigu, siis juhtub see tahtmatult.
Morelli sõnul on lood vaenlase julmustest propaganda oluline element. Nõudmine, et julmused pani toime ainult vaenlane, muudab metsikuste kirjeldamise üheks osaks propagandast. Tema sõnul ei rahuldu sõjaline propaganda reaalsete intsidentidega, vaid peab välja mõtlema ebainimlikke julmusi, et vaenlane näeks välja nagu Hitleri alter ego.
Morelli ei näe peaaegu mingit erinevust eri sõdade metsikuste kirjeldamise meetodites. Arthur Ponsonby kirjeldas, kuidas Esimese maailmasõja ajal kirjeldas Antanti propaganda Saksa sõdurite poolt grupiviisilisi vägistamisi, mõrvu, väärkohtlemist ja laste sandistamist. Morelli näitab, kui sarnane on ka Iraagi, Afganistani ja Kosovo sõdade kajastamine.
6. Vaenlane kasutab keelatud relvi.
See põhimõte lisandub Morelli järgi eelmisele. Esimese maailmasõja ajal süüdistas kumbki pool teist mürkgaasi kasutamises. Kuigi mõlemad sõdivad pooled kasutasid gaasi ja tegid selles vallas katseid, oli see ebainimliku sõja sümboolne väljendus. Seetõttu omistati Morelli sõnul see vaenlasele kui sündsusetu ja salakavala relva omajale.
7. Meie kaotused on tühised, vaenlase kaotused aga märkimisväärsed.
Morelli selgitab seda põhimõtet järgmiselt: "Kui harvad erandid välja arvata, kipuvad inimesed ühinema võiduka eesmärgiga. Sõja korral sõltub avaliku arvamuse eelistamine suuresti konflikti näilistest tulemustest. Kui tulemused ei ole head, peab propaganda varjama omade kaotusi ja liialdama vaenlase kaotustega."
8. Meie eesmärki toetavad tunnustatud intellektuaalid ja kunstnikud.
Morelli sõnul toetasid haritlased pärast Esimest maailmasõja puhkemist massiliselt oma leeri. Sõja iga pool võis loota kunstnike, kirjanike ja muusikute toetusele, kes toetasid riigi huve oma tegevusvaldkondade algatustega.
9. Meie eesmärk on püha!
Seda põhimõtet mõistab uurija kahel viisil: sõna otseses mõttes näib sõda õilsa üritusena. Poliitilised otsused omandavad piibellikku iseloomu, mis kõrvaldab kõik sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Jumalale viidatakse mitmel viisil ("Jumala peale me loodame", "Jumal, hoia kuningannat", "Jumal on meiega" jne) ja see aitab õigustada suverääni tegusid ilma vähimagi vastuoluta.
10. Igaüks, kes seab kahtluse alla meie propaganda, aitab vaenlast ja on reetur.
Viimane põhimõte täiendab kõiki teisi, selgitab Morelli. Igaüks, kes seab kahtluse alla kasvõi ühe põhimõtte, on kollaboratsionist. On vaid kaks mustvalget valdkonda: hea ja halb. Sa saad olla ainult kurjuse poolt või selle vastu. Selle loogika järgi on Kosovo sõja vastased Miloševići kaasosalised. Ameerika-vastaseks peetakse terveid rühmitusi: Pierre Bourdieu, Régis Debre, Serge Halimi, Noam Chomsky või Harold Pinter. "Patsifistlikusse rühmitusse" kuulusid nt Giselle Halimi, Renaud, Abbé Pierre ja meedia, mis neid kajastab, näiteks Le Monde diplomatique.
Morelli sõnul rakendati seda protseduuri taas Iraagi sõjas, kuigi maailma avalikkus oli palju rohkem lõhestunud kui Kosovo konfliktis. Olla sõja vastu tähendas olla Saddam Husseini poolt. Sama varianti kasutati ka teises kontekstis, nimelt Euroopa Liidu põhiseaduse hääletusel: olla põhiseaduse vastu tähendas olla Euroopa vastu.
Anne Morelli (sündinud 1948, tuntud ka kui Anne Mettewie-Morelli) on Itaalia päritolu Belgia ajaloolane, kes on spetsialiseerunud religioonide ja vähemuste ajaloole. Hetkel on ta Ülikooli Libre de Bruxelles (ULB) religiooni ja sekularismi uurimise interdistsiplinaarse keskuse (Centre interdisciplinaire d'étude des religions et de la laïcité) abidirektor.
Tõlkis Tõnu Kukk