Saksamaa teadlased leidsid, võrreldes omavahel ühe Taani Covidi geeniteraapia kõrvalmõjude uuringu ja Euroopa Pfizer-BioNTechi geeniteraapia kvaliteedikontrolli andmeid, et ligikaudu kolmandik süstidest oli tõenäoliselt platseebo.
Ruhri Bochumi Ülikooli orgaanilise keemia professor dr. Gerald Dyker ja Leipzigi Ülikooli analüütilise keemia professor dr. Jörg Matysik on kaks teadlast viieliikmelisest teadlaste kollektiivist, kes kahtlevad avalikult Pfizer-BioNTechi geeniteraapia kvaliteedis ning turvalisuses, vahendab Brownstone Institute.
Dyker ja Matsyk kirjeldasid oma uurimustööd Saksamaa ajakirjaniku Milena Preradovici veebiprogrammis Punkt.Preradovic. (Saatel on ingliskeelsed subtiitrid.)
Nimetatud teadlaste argumendi alguspunktiks on märtsi lõpus avaldatud Taani uuring, milles näidatakse, et erinevate Pfizer-BioNTechi geeniteraapia partiidega kaasnevatel kõrvalnähtudel on määratu vahe. Alumine, kõrvalnähtude erinevust näitav graafik, on võetud viidatud teadustööst.
Taanis kasutatud partiid jagunevad kolme gruppi.
"Roheliste" partiidega, mis on kobaras rohelise joone ümber, kaasneb kas keskmisel või keskmiselt kõrgel määral nendega seostatud kõrvalnähte.
Nendest partiidest manustati inimestele ca 800 000 doosi. Nende 800 000 doosiga kaasnes ligi 2000 arvatavat kõrvalnähtu, mis teeb ühe tõenäolise kõrvalnähu 400 doosi kohta. Dykeri sõnul pole seda sugugi vähe, kui võrrelda neid nõndanimetatud tavaliste gripivaktsiinidega. Dykeri arvutuste kohaselt moodustavad "rohelised" partiid rohkem kui 60 protsenti Taani süstidest.
Seejärel tulevad "sinised" partiid, mis on koondatud sinise joone ümber, millega kaasnes tõenäoliselt tohutul hulgal kõrvalnähte. Taanis süstiti inimestele mitte rohkem kui 80 000 doosi sinise partii aineid ja Dyker avaldas arvamust, et need partiid on tänaseks turult kõrvaldatud.
"Sinise" partiiga kaasnes pea 8000 võimalikku kõrvalnähtu. Keskmiselt teeb see ühe tõenäolise kõrvalnähu kümne doosi kohta. Dyker lisas, et mõne sinise partii puhul oli tõenäolisi kõrvalnähte üks kuue doosi kohta.
Dykeri arvutuste kohaselt moodustasid sinised partiid vähem kui viis protsenti kõigist Taani uuringus käsiteldud manustatud doosidest. Samas kaasnes nendega ligi 50 protsenti uuringus tuvastatud 579 tõenäolistest süstijärgsetest surmadest.
Viimaseks tulevad "kollased" partiid, mille manustatud dooside puhul kõrvalnähud puudusid täielikult. Dykeri sõnul moodustavad kollase partii doosid kuskil 30 protsenti – ca 200 000 – kõigist Taanis tehtud süstidest.
Dykeri sõnul võivad "pahatahtlikud" uurijad arvata, et viimasel juhul on tegemist petteravimitega.
Matsyk ja Dyker võrdlesid seejärel Taani uuringus käsitletud partiide numbreid Pfizer-BioNTechi geeniteraapia partiide kohta käiva avalikult kättesaadava teabega ja nad tegid jahmatava avastuse, et peaaegu mitte ühtegi neist kahjututest, erinevalt väheste kahjudega ja suurte kahjudega partiidest, ei allutatud mitte mingisugusele kvaliteedikontrollile.
Kõigi Euroopa Liidu turule suunatud Pfizer-BioNTechi geeniteraapia dooside partiide kvaliteedikontrolli teostab Saksamaa riigiamet Paul Ehrlich Institute (PEI).
Dyker ja Matsyk tuvastasid, et PEI kontrollis kõiki "siniseid" partiisid, väga suure osa "rohelistest" partiidest ja peaaegu mitte ühtegi "kollast" partiid – nagu oleks amet eelnevalt teadnud, et nende partiidega probleeme ei ole.
Seda näeb allpool esitatud Dykeri tabelist.
"Ja" tähendab, et partiid kontrolliti ja "Nein", et seda ei tehtud. Tulev välja, et "kollaste" partiide puhul kontrolliti ainult esimest.
Kollase tulba all olev lause kõlab: "PEI üldiselt ei pidanud kahjutute "kollaste" partiide testimist vajalikuks."
Dykeri kinnitusel võib selline käitumine kinnitada oletust, et tegemist oli millegi platseebo laadsega ehk soolalahusega.
Toimetas Karol Kallas