Maailma suurimate hulka kuuluv süsihappegaasi heite tasakaalustamisühikute vahendaja South Pole teatas, et võimaliku pettuse tõttu katkestas see sidemed ühe maailma suurima looduskaitseprojektiga.
Šveitsis asuv konsultatsiooniettevõte South Pole on üks maailma suurimaid süsihappegaasi heite tasakaalustamise turu kompensatsiooniühikute (carbon market credits) vahendajaid. Ettevõte teatas 27. oktoobril, et katkestab võimaliku pettuse tõttu sidemed Zimbabwe Kariba REDD+ projektiga, vahendab Reuters.
South Pole oli suurim Kariba REDD+ kompensatsiooniühikute vahendajaid, mille kaudu tasakaalustasid miljonite tonnide ulatuses Karibasse oma CO2 heitmeid teiste hulgas ettevõtted Volkswagen, Nestle, L'Oreal, Gucci ja McKinsey.
Kariba on suur looduskaitseala ja REDD+ projekt sai alguse väidetavast soovist vältida suuri metsalangetustöid. Kariba REDD+ (Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation; vähendades heitmeid metsalangetamise ja -kahjustamise kaudu) on üks maailma suurimaid metsahoiu projekte, mis on alates 2011. aastast üllitanud 36 miljonit CO2 heitmete tasakaalustamise ühikut, kuid New Yorkeris 16. oktoobril ilmunud paljastuses väidetakse, et tegemist võib olla laiaulatusliku pettusega ja metsa pole sellises mahus hoitud, kui projekt lubab.
Ettevõte CGI, mis Kariba REDD+ projekti haldab, lükkab süüdistused tagasi ja kinnitab, et piinliku täpsusega järgitakse kõiki vajalikke seaduseid ja reegleid.
Vabaühendus Verra, mis müüb CO2 heitmete tasakaalustamisühikute õiguspärastamise teenust, peatas Kariba REDD+ kompensatsiooniühikute sertifitseerimise ja korraldab projektile auditi.
Kariba REDD+-i mahuks on 36 miljonit kompensatsiooniühikut, millest seni on ära müüdud 21 miljonit. Üks tasakaalustamisühik võrdub ühe tonni CO2 heitmetega. CGI väidab, et kui midagi peaks nende projektiga valesti olemagi, siis saab müümata 15 miljonist tasakaalustamisühikust teha nõutud mahaarvamised.
Tasakaalustamisühikud on lahendus ettevõtetele, mis teel null-heitmete poole kas ei suuda vajaliku kiirusega minna üle heitmevabadele tehnoloogiatele või see pole tehniliselt võimalik, ning mis saavad tasakaalustamisühikuid ostes oma keskkonnakoormat vähendada.
CO2 kompensatsiooniühikute mehhanismi saadab kriitika, et tegemist on suuremahulise petuskeemiga ja kui palju mingi projekt täpselt süsihappegaasi seob, ei ole võimalik kindlaks teha.
Eestis tegeleb süsihappegaasi tasakaalustamisühikute äriga ettevõtte Arbonics, mille üks juhte ja omanikke on Kristjan Lepik.
Toimetas Karol Kallas