Vabariigi aastapäeva mõtetest kantud usutluses kõneleb professor Ülo Vooglaid iseseisvusest ja selle moraalsetest ja vaimsetest eeldustest märkides, et inimesed ei saa keskenduda vaid enda huvidele, vaid peavad mõtlema rahva ja riigi ühisele hüvele.

Ülo Vooglaiu sõnul saab inimene olla iseseisev siis, kui ta tunneb ennast küllalt vabalt ja kui ta on veendunud, et teda ei ahistata ei siin ega mujal, ei nüüd ega hiljem.

“Iseseisev saab olla inimene siis, kui ta tunneb, et on alternatiivid ehk enamvähem mitu võrdset võimalust. Võib teha nii ja teisiti, vaagides erinevate võimaluste plusse ja miinuseid,” täheldab Vooglaid.

“Kui on võimalus hakata tegema eelistusotsuseid, siis see on iseseisvus,” tõdeb Ülo Vooglaid ja jätkab iseseisva otsustusõiguse juurde kuulub õigus lisada alternatiive. “Alternatiive võib olla mitu, ent kui sobivat nende hulgas pole, siis peab olema võimalus neid lisada,” ütleb Vooglaid.

“Oluline on ka see, et inimene saaks aru, et iseseisvuse näol on tegu väga tähtsa küsimusega, milles on oluline keskenduda. Arvesse tuleb võtta nii enda kui ka teiste teadmine. Me peame olema võimelised tundma ajalugu ja kultuuritausta, et suudaksime teha õigeid otsuseid ja vältida vigu,” selgitab professor.

Vooglaiu sõnul võib juhtuda, et inimesed ei tee üldse mingeid otsuseid, kuna kardavad vastutust, sest otsustamisega kaasneb alati vastutus.

“Iseseisvus ei ole sugugi lihtne, see on keeruline asi, millega tuleb tegeleda väiksest peale,” võtab Vooglaid kokku.

Ettenägemise ja äratundmise võime kujundamine on Ülo Vooglaiu arvates eriliselt oluline, kuna võimaldab iseseisvaid otsustusi, mis moodustavad iseseisvuse peamise tugitala.

Meie riigi sünnipäevaks soovib Ülo Vooglaid kõikidele eelkõige ausust: “Valetamisele tuleb lõpp teha,” tõdeb professor Ülo Vooglaid.