Ungari välisminister Péter Szijjártó leiab, et Lääne-Balkani riigid tuleks Euroopa Liitu võtta võimalikult ruttu, teatas 20. veebruaril Slovakkia ungarikeelne internetiväljaanne „Hírek". Szijjártó meelest on sellega siiani venitatud sellepärast, et EL-i liberaalne peavool pelgab lääne-balkanlaste tervemõistuslikkuse mõju EL-i tehtavatele otsustele.
Venemaa mõju suurenemise üle Lääne-Balkanil nuttev ja halisev EL saaks sellele mõjusuurenemisele kõige paremini lõpu teha nii, et võtaks kõik need riigid võimalikult pea oma liikmeks, tõdes Szijjártó samal päeval Brüsselis ajakirjandusele.
EL-i ja Gruusia ühisnõukogu istungi eel toimunud pressikonverentsil ütles Szijjártó, et neist, kes hirmutavad Venemaa mõju suurenemisega Lääne-Balkanil, jääb mulje, justkui oleks nad Kuu pealt kukkunud. Tema sõnul on täiesti loomulik ja ammu teada, et suurriikidel ongi kombeks püüda piirkondlikult lõimimata riikides oma mõju suurendada.
„On täiesti ilmne, et seda püüavad teha lisaks venelastele teisedki. Näiteks meie, Euroopa Liit, sooviksime ju samuti, et Lääne-Balkanil oleks suurim meie mõju; ärgem peitkem seda vaka alla," lausus Szijjártó.
Szijjártó sõnul oleks EL-il oma mõju ses piirkonnas suurendada väga lihtne: tuleks vaid avada oma uksed sealsetele riikidele, ja seepeale olekski teiste mõjusuurendamispüüete-oht kohe päevakorrast maas. Ta lisas aga, et seda on lihtne teha vaid seni, kui EL-i astumise pooldajad on neis riikides enamuses. Praegu veel on, kuid nende osakaal kahaneb pidevalt ja hoogsalt, hoiatas Ungari välisminister. „Mida rohkem venitame nende riikide vastuvõtuga, seda rohkem suureneb neis EL-i-skeptilisus," nentis Szijjártó.
„Nii et siin pole midagi nutta, hädaldada ega üllatuda, et teisedki tahavad Lääne-Balkanil oma mõju suurendada, vaid tuleb liikuda edasi ja lasta need riigid Euroopa Liitu," lausus Szijjártó.
Ta heitis EL-ile ette kahepalgelisust ja eri mõõdupuude kasutamist. Mõlemad raskendavad ta hinnangul ka Ungari tegutsemist EL-i tulevase eesistujariigina. Eri mõõdupuud on Szijjártó sõnul ka EL-i nurjunud laienemispoliitika peapõhjus, kuna mõningate liikmesriikide juhid „lubavad avalikkuse ees vähimagi häbitundeta üht, pärast aga otsustavad teha hoopis midagi muud". Ta lisas, et selle põhjuseks on tõenäoliselt omalaadne hirm selle ees, et Lääne-Balkani riikide liikmekssaamisega lisanduv tervemõistuslikkus asub siis juba mõjutama EL-is tehtavaid otsuseid, nõrgestades senise liberaalse peavoolu mõju.
Ühtlasi avaldas Szijjártó lootust, et tänavu juunis toimuvad Europarlamendi valimised muudavad jõuvahekordi: isamaaliste paremerakondade esindatus ja seeläbi ka kaalukus suureneb, misjärel on mõistuspäraseid sihte saavutada juba senisest lihtsam.
Lääne-Balkani riigid ja Ungari edestavad majanduskasvult „vana Euroopat"
Ungari ja Lääne-Balkani riikide mõju on Euroopas suur juba praegu. Ajal, mil „vana Euroopa" majanduskasv on pisike või olematu, sealtkandi majandus hoopis kasvab.
„Kesk- ja Ida-Euroopa riigid koos Lääne-Balkani riikidega võivad saavutada 2024. aastal umbes kolmeprotsendise majanduskasvu," ennustas tänavu 15. jaanuaril panganduskontsern „UniCredit".
„UniCredit"-i hinnangul annab reaalpalga kiire kasv, madalamad intressimäärad ja hoogustuv laenamine alust loota senisest suuremat tarbimist neis riikides, mistõttu saab neid hõlmavat piirkonda nimetada majanduse veduriks, teatas päev hiljem seda teemat käsitlenud Ungari internetiväljaanne „Portfolio".
Seevastu Euroopa lääneosa riikidele ennustas „UniCredit" 2024. aastaks vaid pooleprotsendilist majanduskasvu, tõdes „Portfolio".
Poliitika- ja majandusvaatlejate hinnangul kasvaks Lääne-Balkani riikide saamisega EL-i liikmeks niisiis hüppeliselt ka Ungari, üldse kogu Kesk- ja Ida-Euroopa mõjukus EL-is.
Lääne-Balkani riikide hulka kuuluvad Euroopa Parlamendi andmetel Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia Vabariik, Montenegro, Kosovo ja Serbia.
Toimetas Tõnu Kalvet