Peale "jõhkrat" rahastuse vähenemist on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon sunnitud abitegevuse "hüper-prioriseerima".
Kui koos president Donald Trumpi ametisse asumisega tõmbasid Ameerika Ühendriigid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahastamist tublisti koomale, võtsid hegemoonist peatselt õppust teiste hulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, vahendab Telegraph.
2024. aasta detsembris palus ÜRO liikmesriikidelt tegevuse rahastamist 44 miljardi dollari ulatuses. Kuus kuud hiljem on nõutud summast saadud kokku vaevalt kaheksandik.
ÜRO on tänaseks oma nõudmisi kohandanud ja loodab kokku saada 29 miljardit dollarit.
ÜRO abi koordineerimise organisatsiooni UNOCHA juhi Tom Fletcheri sõnul peab organisatsioon "hoolimata asjaolust, et maailm põleb" oma tegevust märkimisväärselt piirama.
Lisaks vabatahtlike annetuste vähenemisele ei maksa paljud riigid õigeks ajaks ära liikmemakse.
ÜRO erinevad ametid peavad töötajaid vallandama, mitmeid ameteid kavatsetakse kas ühendada elik sulgeda, nende harukontoreid suletakse ja peakontorid kavatsetakse viia odavamatesse linnadesse. Personali on ÜRO ametites kavas vähendada 30 protsenti ja tippjuhtkonda poole võrra.
Olukord ÜRO-s on rahadega niivõrd kole, et kui suuremat rahalaeva ei saabu, pole see mõne kuu pärast võimeline enam töötajatele palka maksma.
ÜRO on selle asutamisest peale olnud uue maailmakorra ja uue inimese ehitamise lahendus, millest tänaseks on lisaks saanud lääne raha eest tegutsev islamistide ning kommunistide mõjuorganisatsioon. Eelkõige viimane on põhjus, miks Ühendriigid rahastamist kokku tõmbavad.
Toimetas Karol Kallas