Sinine kiiver, ÜRO rahuvalavalvajate tunnus Foto: Scanpix

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrgemad juhid on murelikud, kuna nad ei suuda ennast kehtestada multilateraalse maailma haldusjuhtimise tööriistana ja riigid ei näe põhjust organisatsiooniga arvestada. 

Maailma jõulisemad riigid ei arvesta võimalustega, mida Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) saaks maailma vastuolude lahendamiseks ära teha, kurtis organisatsiooni rahuvalvejõudude juht, Prantsusmaa karjääridiplomaat Jean-Pierre Lacroix uudisteagentuurile Associated Press ÜRO Rahuvalvajate päeval antud intervjuus.

ÜRO ase-peasekretär ja rahuoperatsioonide juht Jean-Pierre Lacroix vestlemas ÜRO peakorteris ajakirjanikega, 21.05.2024 Foto: Scanpix

Lacroixi sõnul on ÜRO mõju vähenemise taga üleilmsed poliitilised erimeelsused ja üha rohkemate riikide ükskõiksus üldisemalt ÜRO ning üksikumalt selle julgeolekunõukogu otsuste suhtes. "Multilateralismi olulisust ei tohi alahinnata," vahendab intervjuud Breitbart

Suuremad süüdlased on prantslasest poliitiku sõnul ühelt poolt Ameerika Ühendriigid ja lääs tervikuna, teiselt Hiina Rahvavabariik ning Venemaa. Need riigid takistavad kõige rohkem ÜRO tegevust maailma rahu ja turvalisuse savutamise nimel.

Rahuvalvajaid ei peeta enam erapooletuteks ja näiteks Malist ning Kongost on need välja visatud. Kurjemad keeled nimetavad rahuvalvajaid "vägistajate armeeks" ja ÜRO-d tervikuna pedofiilide paradiisiks.

Lacroixi määras isiklikult ametisse Sotsialistliku Internatsionaali endine ja ÜRO tänane juht António Guterres

Portugali sotsialisti Guterresi sõnul ei otsi riigid enam abi ÜRO-st ja eelistavad probleeme ise lahendada, mida näitavad sündmused Kesk-Aafrika Vabariigis, Somaalias, Sudaanis, Liibüas ja Malis. Tema sõnul on osutatud nimekiri pikk ja täieneb.

2020. aastal kuulutas Guterres, et maailm vajab multilateraalset haldusjuhtimist, mis ei arvesta problemaatiliste riiklike huvidega. Toona ta arvas, et Julgeolekunõukogul "on küll hambad, kuid hammustamise isu on kas väga väike või pole seda üldse". Tema sõnul ei ole riikide valitsused enam ainus poliitiline ja võimureaalsus ning maailm vajab "tõhusat multilateraalsust, mis toimiks haldusjuhtimise tööriistana, mida vajadusel saab kasutada".

"Multilateraalsus" tähendab ÜRO uuskeeles maailma poliitilist "mitmepoolsust". Samal ajal peab lääs Ukrainas sõda multipolaarsusega, millist uuemat maailmakorda kuulutavad Hiina Rahvabariik ja Venemaa. Mida Ameerika Ühendriikide hegemoonia – "kollektiivne lääs" – peab enda olemasolu ja "väärtuseid" ähvardavaks ohuks.

Saksamaa majandusteadlase Antony Mülleri sõnul on ÜRO eesmärgiks selle loomisest alates olnud eugeeniline rahvastikukontroll ja totalitaarse ühtse maailmakorra kehtestamine, mida tänapäeval nimetatakse muuhulgas Suureks Lähtestamiseks. 

Toimetas Karol Kallas