USA senatihoone. Foto: Flickr/John Brighenti

USA senatis hääletasid demokraadid esmaspäeva õhtul maha seaduseelnõu, mis oleks taganud arstiabi vastsündinutele, kes on ebaõnnestunud abordi üle elanud. Kuigi eelnõu saavutas senatis küll lihthäälteenamuse, ei õnnestunud kokku saada piisavalt palju hääli, et saavutada seaduse vastuvõtmiseks vajalikku kolmeviiendikulist häälteenamust, vahendab LifeSiteNews.

Senatis maha hääletatud abordi üle elanud ja elusalt sündinud laste kaitsmise seaduse (Born-Alive Abortion Survivors Protection Act) eelnõu esitati esmakordselt 2015. aastal USA esindajatekojale ning taasesitati tänavu praegusele senati koosseisule reaktsioonina Virginia osariigi demokraadist kuberneri Ralph Northami kommentaaridele, milles ta kaitses puudega või “mitteelujõuliste” imikute surema jätmist pärast ebaõnnestunud abordikatset. Kui seadus oleks senatis vastu võetud, oleks see kohustanud abordi läbi viinud arste osutama abordi üle elanud vastsündinutele arstiabi. Kuigi 2002. aastal vastu võetud elusalt sündinud imikute kaitsmise seaduse (Born-Alive Infants Protection Act) alusel käsitletakse abordi üle elanud beebisid inimolenditena, kellele laienevad inimõigused, ei ole seal täpselt määratletud, kuidas nendega tuleb ümber käia.

“Riigiteenistujad kõikidel tasanditel ja kõikides parteides peaksid olema võimelised mõistma hukka lapsetapu ning tulema meie ühiskonna nõrgimate liikmete kaitsele”, kirjutas oma arvamusartiklis senaator Ben Sasse, kes taasesitas eelnõu senatile. “Kõikide inimeste võrdsuse tunnistamine ei peaks olema odav kampaanialause. See on fundamentaalne Ameerika lubadus. Mu kolleegid teavad seda. Nad on andnud sellest viimastel nädalatel tunnistust väljendusrikkal ja võimsal viisil. Nüüd on kätte jõudnud aeg, et need lubadused täita.”

Lõplik hääletus lahknes suuresti mööda partei liine. Kuigi kolm demokraatidest senaatorit toetasid eelnõud, hääletasid ülejäänud demokraadid selle vastu. Vabariiklastest toetasid eelnõud kõik hääletanud, küll jätsid aga kolm senaatorit hääletamata. Lõplikuks hääletustulemuseks tuli 53 poolt ja 44 vastu. Seaduse vastuvõtmiseks oleks olnud aga vaja 60 senaatori poolthäält ehk siis kolmeviiendikulist häälteenamust.

“Tänase päeva traagika seisneb selles, et kuigi enamik senaatoreid hääletas selle poolt, et kaitsta abordi käigus elusalt sündinud imikuid, tähendab kongressi “uus matemaatika”, et tegemist on siiski kaotusega,” kommenteeris tulemust abordivastase üliõpilasorganisatsiooni Students for Life of America president Kristan Hawkins. “Neil senaatoritel, kes hääletasid selle eelnõu vastu, mis ilmselgelt kaitseb inimolendeid, tuleb valijatele paljustki aru anda.”

“Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse andmetel on vahemikus 2003 kuni 2014 üleriigiliselt surnud vähemalt 143 imikut, kes on pärast ebaõnnestunud aborti elusalt sündinud ning keskuse sõnul võib see number olla tegelikkuses oluliselt suurem,” ütles abordivastase organisatsiooni Live Action asutaja ja president Lila Rose.

“2018. aastal sündis ainuüksi Floridas 16 imikut abordikatset üle elanud imikut. Senaatorid, kes hääletasid abordi üle elanud ja elusalt sündinud laste kaitsmise seaduse maha, peaksid enda pärast häbi tundma. Šokeerivalt ei ole juba sündinud laste tapmine abordi kontekstis USAs seadusevastane. Ei ole ühtegi föderaalset seadust, mis ei lubaks keelduda arstiabi osutamisest imikutele, kes on pärast abordikatset elusalt sündinud. Abordi üle elanud ja elusalt sündinud laste kaitsmise seadus oleks nõudnud, et abordikatse käigus elusalt sündinud imikutele tuleb anda asjakohast arstiabi ning oleks karistanud neid, kes ei oleks üritanud neid päästa,” rääkis Rose.

Sel kuul avaldas abordivastane organisatsioon Susan B. Anthony List küsitluse tulemused, mille kohaselt toetab 77 protsenti ameeriklastest selles eelnõus sätestatud kaitsvaid meetmeid ning 62 protsenti on hilisabortide vastu.

Toimetas Martin Vaher