Texas kaebas valimispettuste, -seaduste ja põhiseaduse rikkumiste tõttu ülemkohtusse neli USA nõndanimetatud "võtmeosariiki". Osariigid pidid Texase kaebusele vastama neljapäeva (10. detsember) kella kolmeks pärastlõunal. Kõik neli osariiki nõuavad ülemkohtult, et see lükkaks "pretsedenditu" kohtuasja kiirkorras tagasi, kuulutaks valimisprotsessi lõppenuks ja Joe Bideni 2020. aasta USA presidendivalimiste võitjaks.
Neljapäeval ülemkohtule esitatud dokumentides toovad Pennsylvania, Michigan, Wisconsin ja Georgia välja rea põhjuseid, mille alusel nende hinnangul peaks ülemkohus Texase kohtuasja tagasi lükkama. Texas soovib oma kaebuses, millega tänaseks on liitunud veel 21 osariiki, et ülemkohus tunnistaks viidatud nelja osariigi valimised kehtetuks ja kannaks osariikide 62 valijamehe häält demokraatide kandidaadilt Joe Bidenilt üle vabariiklasele Donald Trumpile, vahendab Bloomberg.
Valijameeste kogu, mis kinnitab presidendivalimiste tulemused, koguneb esmaspäeval 14. detsembril ja mõlemad pooled ootavad, et Ülemkohus langetaks oma otsuse juba käesoleval nädalal.
Pennsylvania osariigi demokraadist peaprokurör (USA-s on prokurör poliitiline ja valitav amet) Josh Shapiro kirjutas oma vastuses: "Texase soovil, et järgmise presidendi valiks ülemkohus, pole mingit seaduslikku ega faktilist alust. Ülemkohus ei peaks taluma sellist mässumeelset juriidilise protsessi kuritarvitamist ja kohus peaks saatma selge ning eksimatu signaali, et selliseid kuritarvitusi tulevikus enam ei juhtuks."
Texas osutab oma kaebuses, et tema kodanike õiguseid on rikutud, kuna neli osariiki pikendasid põhiseaduse vastaselt kirja teel hääletamist ja avasid sellega oma valimised pettustele ja korratustele. Esmaspäeval ülemkohtule esitatud kaebuses seisab, et "üle 2020. aasta valimiste laotub tume pilv".
Neli osariiki leiavad lisaks, et Texas ei tohiks antud asjas kaevata teisi osariike kohtusse nõndanimetatud "algupärase jurisdiktsiooni" (original jurisdiction) alusel, sest ülemkohus ei ole vandekohus. Võtmeosariikide grupp väidab, et kohus peaks osariikide vahelisi kaebuseid arutamise ainult siis kui tegemist on osariikide suveräänsust puudutavate tuumikhuvidega.
Wisconsini demokraadist peaprokurör Joshua Kaul väidab oma vastuses, et "Texas pole võimeline tõestama, et Wisconsin on teinud midagi, mis kahjustaks Texase suveräänsust."
Kohtusse kaevatud osariigid leiavad samuti, et Texasel puudub õigus neid kohtusse kaevata, kuna see pole kannatanud sellist kahju, mille alusel saaks kohtuasja algatada. Michigani demokraadist peaprokuröri Dana Nesseli sõnul pole Texase kaebuses toodud välja midagi muud kui "üldsõnaline nurin" selle peale, et rikutud on USA põhiseaduse valijameeste klauslit.
Ühe põhjusena tuuakse kaebealuste poolt veel välja, et kuna Texas ootas kohtusse minekuga nii kaua – 34 päeva peale valimisi –, on selle kaebused tänaseks seaduslikult vaieldavad (legally moot). Ehk teisiti öeldes on Shapiro sõnul liiga hilja, et valimiste tulemustes midagi muuta.
Georgia vabariiklasest peaprokuröri Christopher Carri sõnul soovib Texas, et "Georgia valijameeste määramise õigus antaks üles föderaalsele kohtusüsteemile".
Ohio vabariiklasest peaprokurör Dave Yost väidab oma kohtule saadetud vastuses, et Texas palub ülemkohtult midagi, mis jääb väljapoole selle jurisdiktsiooni.
"Lahendus, mida Texas soovib, eiraks meie föderaalse süsteemi aluspõhimõtteid; ideed, et osariigid on suveräänsed, vabad ennast ise valitsema," leiab Yost.
Lähemalt saab Texas vs Pennsylvania ülemkohtu kohtuasjaga nr 220155 tutvuda siin.
Toimetas Karol Kallas