Uuring: pered tahavad ise otsustada, kes ja millal vanemahüvitist saab

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmise poolt on 71% nendest naistest, kellel endal on lapsed. Vanemahüvitise süsteemi muutmist selliselt, et osa perioodist saaksid toetust ainult isad, toetas vaid 26% vastanutest.

“Rahvas ei oota riiklikke suuniseid, mis on perele ja lastele kõige parem – inimesed tahavad ise otsustada, kes ja millal vanemahüvitist saab,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

“Valitsuses päevakorral olev vanemahüvitise süsteemi muutmise kava on tekitanud ühiskonnas laiema arutelu, kas ja mida muuta. Süsteemi muutmise ootust kinnitavad juba eelmisel aastal Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluste tulemused, kuid selles, kuidas seda täpselt teha, ühiskonnas täielikku üksmeelt ei ole,” lisas ta.

“Uurisime novembris ja detsembris suuliste intervjuude käigus naistelt, kellel on endal kaks last, millised on nende seisukohad seoses kehtiva vanemahüvitise korraga,” märkis Art Johanson.

“Vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmist, kus praegust pooleteise aasta pikkust vanemahüvitise perioodi võiks tulevikus oma äranägemise järgi jagada kolmele aastale, toetas märkimisväärne hulk vastajatest ehk 71% vastanutest, sealhulgas neid, kes vastasid “jah, toetan”, oli 43% ja “pigem toetan” 28%. Sellise muudatuse vastu oleks 23%, neist 13% vastasid “pigem ei toeta” ning 10% “üldse ei toeta”. 6% küsitletutest ei omanud sel teemal seisukohta.”

“Teiseks uurisime, kas emad toetavad, et osale vanemahüvitise maksmise perioodist oleks õigus ainult isadel, kusjuures emadele selle aja eest ei makstaks,” sõnas Art Johanson. “Sellise variandi vastu oli arvestatav hulk – 67% küsitletutest, kellest 34% ütles “pigem ei toeta” ja 33% “üldse ei toeta”. Vanemahüvitise süsteemi muutmist selliselt, et osa perioodist saaksid toetust ainult isad, toetas vaid 26% vastanutest, neist 8% vastas “jah toetan” ja 18% “pigem toetan”. Seisukoht puudus 7% vastajatest.”

Art Johansoni sõnul on võrdlusena huvitav välja tuua, et 2016. aasta juunis toimunud analoogses küsitluses, kus silmast-silma intervjuud tehti 807 18-aastase ja vanema Eesti kodanikuga ehk küsitleti nii mehi kui ka naisi, sõltumata nende laste arvust, olid tulemused üllatavalt sarnased võrreldes aasta lõpus emade seas läbi viidud küsitlusega.

Küsimusele “Kas toetate seda, et osale vanemahüvitise maksmise perioodist oleks õigus ainult isadel, emadele selle aja eest ei makstaks?”, vastas “jah” ja “pigem jah” kokku 27% vastajatest. Selles küsitluses ei osanud suur hulk inimesi ootuspäraselt seisukohta võtta, neid oli 27% vastajatest.

Küsitlused viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi Turu-Uuringute AS. 2016. aasta novembris ja detsembris toimunud silmast-silma intervjuud viidi läbi kuni 45-aastaste naiste hulgas, kellel on kaks last. Kokku intervjueeriti 533 naist. 2016. aasta juunis viidi läbi silmast-silma intervjuud 807 18-aastase ja vanema Eesti kodanikuga.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!