USA Kongresi ühendatud majanduskomisjoni tellitud uuringus leitakse, et traditsioonilises perekonnas kasvanud lapsed saavad elus võrredes üksikvanemate lastega elus märkimisväärselt paremini hakkama. Foto: Hippopx

Ameerika Ühendriikide Kongressi ühise majanduskomitee läbi viidud uuringus leitakse, et traditsiooniline perekond aitab inimeste rahulolule ja majanduslikule heaolule märkimisväärselt kaasa. 

Ameerika Ühendriikide Kongress i ühise majanduskomisjoni (Joint Economic Committee) vabariiklased viisid läbi pereuuringu, mis sai pealkirjaks “Õnneliku kahe vanemaga kodu hukk” (The Demise of the Happy Two-Parent Home) ja mille tulemused avalikustati 23. juulil.

Uuringus on kokku võetud märkimisväärne andmehulk, mis osutab hirmutavale Ameerika perekonna ja traditsioonlise abielu kokkukukkumisele ning otsitakse sellele arengutele selgitusi, vahendab The Daily Signal.

1962. aastal oli 15–44 aastastest naistest 71 protsenti abielus. 2019. aastal oli see number 42 protsenti.

1962. aastal 30–34 aastastest naistest ei olnud kordagi abielus olnud ainult 5 protsenti. 2019. aastaks oli see number kasvanud 35 protsendini.

1960ndatel ei olnud koos elavatest paaridest abielus vähem kui 1 protsent. Täna pole abielus 12 protsenti koos elavatest paaridest. 

1960ndatel sündis väljaspool abielu viis protsenti lastest ja 2018. aastaks oli see number kasvanud 40 protsendini.

1970ndatel elas kahe vanemaga peredes 85 protsenti lastest, 2019. aastaks 70 protsenti.

Selliste numbrite peale võib küsida, miks Ameerika Ühendriikide traditsioonilise perekonna institutsiooni häving peaks üldse huvi pakkuma ja miks sedasi on juhtunud?

Esimesele küsimusele võib vastata, et see sõltub küsija väärtustest. Näiteks järjest suurem osa ameeriklastest hoolib üha vähem piibellikust moraalist. Abielu ja perekonda ei peeta enam tähtsaks. Aktsepteeritavaks peetakse teistsuguseid elustiile, mida piibellik moraal heaks ei kiida. Kõik see osutab, et Ameerika ühiskondlik kultuur ei ole täie tervise juures.

Nende jaoks, kes Piiblist suuremat ei pea, peaks traditsioonilise pere hääbumine ja abielutus andma põhjust muretsemiseks, sest mõlema tulemuseks on ühiskonna allakäik.

Suur hulk teadusuuringuid osutab, et traditsiooniline perekond ja abielu on ühiskonnas hakkamasaamiseks kasulikud ja mõlema kadumisel on kõrge sotsiaalne hind.

Brookingsi mõttekoja teadlane Ron Haskings on oma teadustöös jõudnud järeldusele, et Ameerika täiskasvanute, kes järgivad kolme reeglit – lõpetavad keskkooli, leiavad omale täisajaga töö ja ootavad abiellumise ning laste saamisega vähemalt 21. eluaastani – seast ainult kaks protsenti satub vaesusesse ja 75 protsenti kuuluvad majanduslikult heal järjel keskklassi. 

Nobeliga auhinnatud Chicago ülikooli majandusteadlane James Heckman osutas aprillikuises intervjuus: “Tõhusate sissetulekute suurendamise ja sotsiaalset mobiilsust edendavate poliitikate kujundamise suuremateks takistusteks on hirm ausate suhete ees vastassugupoolega, kuidas see on muutnud Ameerika perekonda ja selliste arengute tagajärjed. … Perekond on elu ja arengu allikas. Perekonnad kasvatavad lastest moraalse inimese, julgustavad oma lapsi nii koolis õppima kui väljaspool kooli. Perekond valmistab lapsi eluks ette palju paremini kui seda teeb kool.”

Miks traditsiooniline abielu ja perekond on nii märkimisväärsel määral oma tähtsuse kaotanud?

Uuringus tuuakse välja hulk mõjureid. Üheks selliseks on heaoluriigi plahvatuslik kasv, mis on kallutatud üksikemade kasuks. “Riigi sotsiaalse tugivõrgustiku väärtus üksikemade perede jaoks on täna 133% suurem kui see oli 1940. aastal ja 56 protsenti suurem kui 1960. aastal,” osutatakse uuringus.

Inimeste käitumise muutus osutab väärtuste muutumisele. Miks väärtused muutuvad?

Uuringuettevõte Gallup on alates 1952. aastast inimestel küsinud: “Kui tähtsaks te peate oma elus usku – kas väga tähtsaks, üpris tähtsaks või mitte väga oluliseks.”

1952. aastal pidas usku väga tähtsaks 75 protsenti inimestest. 1970. aastaks kukkus sedasi vastanute arv 60 protsendini ja 1978. aastaks 52 protsendi peale.

Sellises usu tähtsuse vähenemise keskkonnas langetati näiteks 1973. aastal Ameerika Ühendriikides abordi seadustanud Roe vs Wade ülemkohtu otsus.

2002. aastal leidis 45 protsenti Gallupi uuringus osalenutest, et väljaspool abielu lapse saamine on moraalselt vastuvõetav. 2015. aastal arvas nii 61 protsenti ja 2019. aastal 64 protsenti vastajatest.

Ehk abielu institutsiooni ja pereväärtuste kokku kukkumine ei sünni vaakumis. Väärtused on erodeerumas.

Probleemi lahendamine algab probleemi teadvustamisest ja nii tuleb kanda hoolt selle eest, et traditsiooniline perekond tõstatakse taas ausse. Ühendatud majanduskomisjoni uuring põhjendab, miks seda on vaja.

Eesti Tervise Arengu Instituudi 2017.–2018. aastal läbi viidud uuringust selgus samuti, et kahe bioloogilise vanemaga – traditsioonilisest perest pärit – laste elukvaliteet on üksik- või võõrasvanematega perede laste omast parem.

Toimetas Karol Kallas