Perekond. Foto: Bigstockphoto

Viimasest Tervise Arengu Instituudi noorte seas korraldatud uuringust ilmneb muuhulgas kahe bioloogilise vanema olemasolu positiivne mõju laste tervisele, enesetundele, riskikäitumisele ja majanduslikule olukorrale.

2017. – 2018. õppeaastat puudutanud uuringus küsitleti kokku 5700 11-, 13- ning 15-aastast last. Kaks kolmandikku lastest elasid koos mõlema bioloogilise vanemaga, 19 protsenti ühe bioloogilise vanemaga, 11 protsenti bioloogilise ja kasuvanemaga ning 3 protsenti olid orvud.

Kahe bioloogilise vanemaga pere on uuringute järgi lapsele soodsaim keskkond – selline pere tagab sagedamini sotsiaalsete ressursside kättesaadavuse ning selliste perede laste hulgas on vähem riskikäitumist ja vaimse tervise probleeme.

Mõlema bioloogilise vanemaga elavate õpilaste seas oli kõige rohkem neid, kes hindasid oma perekonna toetust kõrgeks (80%), ning bioloogilise vanema ja kasuvanemaga elavate õpilaste seas kõige vähem (64%).

Kasuemaga muredest rääkimist hindasid nii poisid kui ka tüdrukud kaks korda raskemaks võrreldes bioloogilise emaga muredest rääkimisega. Samuti hindasid noored 1,5 korda madalamalt kasuisaga
muredest rääkimise kergust võrreldes bioloogilise isaga muredest rääkimisega.

Üksikvanemad on ka majanduslikult tihti raskustes – 41% ainult ühe bioloogilise vanemaga elavate õpilaste majanduslik olukord on halb.

Ühe vanemaga peredest hindas oma tervist väga heaks 32% vastanutest, oluliselt rohkem oli neid noori mõlema bioloogilise vanemaga peredes (38%).

Võrreldes nelja viimase sarnase uuringu tulemusi (2006–2018) on koos mõlema bioloogilise vanemaga elavate õpilaste osakaal ja üksikvanemaga elavate õpilaste osakaal jäänud üsna samaks.

Koolikiusamine on endeemiline

Koolikiusamine on Eestis uuringu järgi väga levinud. Kiusamist oli viimase paari kuu jooksul enne uuringule vastamist vähemalt ühel korral kogenud kolmandik kõigist lastest. 15 protsenti oli seda kogenud korduvalt. Huvitav on see, et mõlemat sugu kiusatakse sama sagedaselt.

Kiusamise ohvrid osalevad ka ise sagedamini teiste kiusamises. Teiste kiusamises osalenud õpilastest on ise kiusamise ohvriks sattunud üle poole, 55%, samas teiste kiusamises mitteosalenud õpilastest on kiusamist kogenud 27%.

Kaasõpilaste kiusamisest oli viimase paari kuu jooksul vähemalt korra osa võtnud 28% õpilastest, 19% tüdrukutest ja 37% poistest. Poistest 10% ja tüdrukutest 4% väitsid, et nad on kiusanud korduvalt, st vähemalt
kaks korda kuus. Siinkohal tuleb arvestada, et uuring võib selliste kiusajate tegelikku hulka ka alahinnata, kuna ilmselt ei julge paljud säärast asja üles tunnistada.

Vene koolides on kiusamist rohkem – vähemalt korra on seal teisi kiusanud 35 protsenti lastest, eestikeelsete koolide puhul on sama näitaja 26 protsenti.

Vanemad ei tea, mida lapsed netis teevad

Uue kategooriana on esile kerkinud küberkiusamine, mida esines uuringu ajal veel vähem kui nn tavakiusamist. Seda oli kogenud 16 protsenti vastajatest, sh 5 protsenti korduvalt.

Kui tavakiusamine on “sooneutraalne”, siis küberkiusamine puudutab rohkem tüdrukuid. Samas on kõige sagedasemad küberkiusajad 15-aastased poisid.. Samuti pole erinevalt koolikeskkonnas toimuvast kiusamisest Internetis kiusamine vanusega vähenev, vaid esineb kõigis kolmes vanusegrupis ligikaudu sama sagedusega.

Märkimisväärne on see, et uuringu kohaselt ei tea enamik vanemaid praktiliselt midagi sellest, mida nende lapsed internetis teevad. Emadest 68 ning isadest 76 protsenti teadis sellest kas vähe või üldse mitte midagi.

Depressioon ja suitsidaalsus on väga levinud

Kiusamisel on tõsised tagajärjed ka noorte psüühikale – sellistel noortel esineb rohkem depressiooni ja enesetapumõtteid.

Tüdrukute hulgas on 2010-2018 perioodil kurvameelsuste ja depressiivsete episoodide sagedus kasvanud 8%, poistel vastavalt 6% ja 8% võrra. Depressioonisümptomid olid mõlema soo hulgas uskumatult levinud – neid võis märgata 26% poistest ning tervelt 40% uuringus osalenud tüdrukutest. Depressiooni esines jällegi märgatavalt rohkem kasuvanemaga peres (42%) kui mõlema bioloogilise vanemaga peres (29%).

13–15-aastastest tüdrukutel oli suitsiidimõtteid tervel 26% ja poistest 13%-l, seega esineb suitsiidimõtteid poistel kaks korda vähem kui tüdrukutel.

Suitsidaalsust tõstab mõlema bioloogilise vanema puudumine – kasuvanemaga peres kasvavatel lastel oli suitsiidimõtteid ligi kaks korda rohkem kui neil, keda kasvatasid kaks bioloogilist vanemat.

Vähem joomist ja suitsetamist, kuid rohkem rasvumist

Lapsed lähevad aina paksemaks. Uuringu järgi olid ülekaalulised 21% poistest ning 14% tüdrukutest ning see näitaja tõuseb iga aastaga.

Õpilaste kehakuvand vastab üldiselt nende enesehinnangulisele kehakaalule, ehk ülekaalulised tunnevad end paksuna, normaalkaalulised peavad end vahepealseteks ja alakaalulised tunnevad end kõhnad olevat.

Suitsetamise populaarsus noorte seas samas langeb – uuringus osalenutest 91% olid mittesuitsetajad. Esimest sigaretti proovitakse varasemast hiljem ning elu jooksul kolmel ja enamal päeval sigarette suitsetanud 15-aastaste vastajate osakaal on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 39%-lt 30%-le. Veidi on aga kasvanud huuletubakat tarvitanute hulk – poistes 15% ja tüdrukutest 11% olid seda elus tarvitanud.

Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi oma elu jooksul tarvitanud alkoholi. Erinevate uuringuaastate jooksul on langenud iganädalaselt alkoholi tarvitavate ja purjus olnud õpilaste osakaal.

Võrreldes perekonnaga seotud tegureid oli alkoholi mittetarvitanuid enam peredes, kus olid mõlemad bioloogilised vanemad ja/või vanematega muredest rääkimine oli õpilase hinnangul kerge. Ka kanepi tarvitajaid on rohkem ainult ühe bioloogilise vanema ja/või kasuvanemaga peredes.

Seksuaalvahekordi vähem

Seksuaalvahekorras olnud noorte arv on märgatavalt vähenenud – 25%-lt 2006. aastal 18%-le 2018. aastal 15-aastaste hulgas.

Seksuaalelu alustamise vanuse osas suuri muutusi võrreldes varasemate aastatega samas pole. Ligi kümnendik (11%) 13–15-aastastest õpilastest on olnud seksuaalvahekorras, sh 13-aastastest 4% ja 15-aastastest 18%.

Poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi ei olnud. 13-aastastest oli 5% poistest ja 3% tüdrukutest olnud vahekorras, 15-aastastest sarnaselt poistel ja tüdrukutel 18%. Vahekorras olnutest 50% oli esimest korda vahekorras 15-aastaselt ja 31% 14-aastastelt ning ülejäänud nooremalt.

Seksuaalvahekorras olnute hulgas oli üheksa korda rohkem õpilasi, kes tarvitasid alkoholi vähemalt korra nädalas, neli korda rohkem oli
olnud purjus ja seitse korda rohkem oli kanepit tarvitanuid. Seksuaalvahekorras olnud õpilasi oli enam ühe bioloogilise vanema ja/või koos kasuvanemaga elavates peredes.

Seksuaalvahekorras olnud 15-aastastest õpilastest kasutas viimase vahekorra ajal kondoomi 71%, mis on langenud võrreldes varasemate uuringuaastatega just tüdrukute hulgas. Samas on kasvanud rasestumisvastaste tabletti kasutamine.

Seksuaalvahekorras olnutest 60% (sh 64% poistest ja 56% tüdrukutest) kasutas (või kasutas partner) viimase vahekorra ajal rasestumisvastase vahendina ainult kondoomi, 9% (sh 8% poistest ja 11% tüdrukutest) nii kondoomi kui ka rasestumisvastaseid tablette ja 7% (sh 4% poistest ja 9% tüdrukutest) ainult rasestumisvastaseid tablette. Samas 24% ulatuses, tüdrukutel ja poistel sarnaselt, ei osatud öelda, mis rasestumisvastast meetodit kasutati.

Toimetas Jaanus Vogelberg