Välisluureameti aastaraamat 2021. Foto: kuvatõmmis

Välisluureameti tänavuse aastaraamatu põhifookus on suunatud Venemaal, Valgevenes ja Hiinas toimuvatele arengutele. Amet näeb Venemaa puhul soovi kontrollida lähivälismaal toimuvat, Valgevenes valitsuse jätkuvat ebastabiilsust ning Hiinas riigi soovi tõusta maailmas domineerivale positsioonile.

Ameti hinnangul loodab Venemaa, et koroonaviiruse pandeemia aitab kaasa riigi strateegilistele eesmärkidele, milleks on peamiselt rahvusvahelise olukorra liikumine multipolaarsuse suunas ning lääneriikide mõju kahanemine globaalsel areenil. "Venemaa teadvustab endale, et multipolaarsuse suundumus toob kaasa suurema konfliktiohu, kuna tugevneb suurriikide omavaheline konkurents ressursside ja mõjusfääride pärast. Sellele vaatamata peab Venemaa trendi endale kasulikuks, sest näeb multipolaarsuses võimalust oma reaalpoliitilise mänguruumi suurendamiseks, eelkõige lääneriikide arvelt," kirjutatakse aastaraamatus.

Venemaa juhtkond panustab ameti hinnangul sellele, et globaalne epideemia sunnib lääneriike keskenduma sisepoliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamisele, tõstab esile "populistlikud ja äärmuslikult meelestatud liikumised" ning kokkuvõttes vähendab lääneriikide väärtuspõhist ja institutsionaalset ühtsust. "Omalt poolt on Venemaa valmis nende trendide õhutamiseks õli tulle valama," kirjutatakse ülevaates, tuues näiteks Venemaa katsed diskrediteerida Lääne ettevõtete toodetud vaktsiine ja reklaamida Sputniku vaktsiini.

Venemaa kaugem eesmärk EL-i suhtes on ameti hinnangul jõuda sanktsioonide lõdvendamise või kaotamiseni, seejuures ise järeleandmisi tegemata. Välisluureamet toob rea näited Venemaa "küünilisest" käitumisest, viidates näiteks opositsioonifiguur Aleksei Navalnõi väidetavale mürgitamisele.

Bideni administratsiooni ametisse astumine ei muuda ameti arvates oluliselt Venemaa agendat USA suhtes, mis jääb peamiselt vastasseisule orienteerituks. "Tõenäoliselt üritab Venemaa ära kasutada relvastuskontrolli läbirääkimisi ja START-lepingu pikendamist, et demonstreerida enda konstruktiivsust, samal ajal säilitades oma mittestrateegiliste tuumalõhkepeade mastaapse ülekaalu," kirjutatakse ülevaates.

Venemaa strateegilise prioriteedina näeb amet riigi lähiregiooni, kus mõjusfääri hoidmise seisukohalt on kõige olulisemad riigid Ukraina ja Valgevene. Muuhulgas soovib Venemaa oma huvide kaitsmiseks lähiriikides pärssida nende kodanikuühiskonna arengut ning takistada nende liitumist euroatlandi organisatsioonidega. Valgevene puhul püüab Venemaa ameti hinnangul tekitada olukorda, kus võimu nimel konkureeriks mitu ringkonda, kelle seast saaks Venemaa leida endale lojaalseid isikuid. Hetkel on aga suhtlus Venemaaga monopoliseeritud president Lukašenko poolt. Ukrainas proovib Venemaa ameti hinnangul samuti toetada kahepoolsete suhete parandamist toetavaid erakondi.

Amet keskendub ka Venemaa poolt korraldavatele psühholoogilistele operatsioonidele, mille ühe peamise ülesandena nähakse vene diasporaa mõjutamist. Esimeste puhul peetakse peamiseks kuraatoriks GRU psühholoogiliste operatsioonide juhtorganit, väeosa nr 54777. Samuti käsitletakse detailsemalt riigi küberoperatsioone, sh häkitud dokumentide lekitamist.

Valgevene arenguid näeb amet stiihiliste rohujuuretasandi protestidena, mida kannustab rahva rahulolematus madala elatustaseme, Lukašenko valitsuse ning koroonakriisi haldamisega. Ameti hinnangul on Lukašenko suure osa rahva silmis legitiimsuse kaotanud ning Valgevene on sestap pööranud muutuste teele. Rahulolematus vaibuvat alles siis, kui president võimult lahkub.

Ameti hinnangul vajab Valgevene struktuurseid majandusreforme, millega aga kaasneks majanduslik šokk arvestatavale osale elanikkonnast. Nimelt sõltub suur osa SKPst toiduaine- ja põllumajandussektorist, mis ekspordib praktiliselt vaid Venemaale. " Valgevene põllumajandustoodangu ekspordi järsuks ümbersuunamiseks häid alternatiive ei ole, kuna tegutsetakse EL-i turgude vahetus läheduses ning toiduaineid väljapoole Venemaa turgu tarnides tuleks võistelda tugeva konkurentsi tingimustes, millega harjumine ning mille tarbeks tootmise tõhustamine võtab aega. Ilma Venemaa turuta sunniks struktuurne reform selles sektoris töökohta vahetama 5–6% valimisealisest elanikkonnast, paljudele neist on see valulik protsess ning nad häälestuksid tõenäoliselt tulevikus uue võimu vastu," leiab amet.

Teistel tööstusharudel on perspektiiv uute eksporditurgude (sh tööstusettevõtetel allhanke) leidmiseks suurem ning reformide negatiivne sotsiaalne mõju väiksem. "Meedias palju tähelepanu pälvinud Valgevene naftatööstus ja IT-sektor ei moodusta põllumajanduse ja toiduainetööstusega võrreldavat reformimisülesannet ja neil ei ole samaväärset sotsiaal-poliitilist tähendust, sest nii tööhõives kui ka panuses riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) on nende sektorite osakaal väike," kirjutatakse ülevaates.

Hiina puhul näeb amet riigi välispoliitilise doktriinina nn "ühise saatusega riikide kogukonna" loomist, kus Hiina oleks domineerival positsioonil. Riik püüab ameti hinnangul lõhestada USA ja Euroopa koostööd. "Hiina mõistab väga hästi, et fragmenteerunud Euroopa on nõrk vastane ning selle vastasseis Hiinaga ei muutu tõenäoliselt kunagi nii teravaks kui USA-l Hiinaga," kirjutatakse ülevaates. Ameti hinnangul liigub Hiina Xi Jinpingi tugevneva isikukultuse ja senisest veelgi autoritaarsema riigikorra poole. Samuti püüab riik arendada välja kõrgetasemelist välispropaganda võrgustikku, kasutades selleks mh ka Hiina kultuurikeskusi.

Hiina püüab saada sõltumatuks ka tehnoloogia vallas, jõudmaks tasemeni, kus enam ei sõltuta välismaistest tarnijatest, ning suruda teistele riikidele peale oma tehnoloogia, nt Huawei toodete kasutamist.

Toimetas Jaanus Vogelberg