Tänasel kabinetiistungil kiitis valitsus heaks ja otsustas saata parlamendile karistusseaduse muudatuse eelnõu, sõnastades ümber vaenu õhutamise süüteokoosseisu, mille läbi tahetakse legaliseerida nn vihakõne säte, mis on tekitanud palju vastuseisu ja poleemikat.
Venemaa agressiooni toetamise ja selle sümbolite kasutamise karistatavaks muutmise seadusemuudatuste paketi varjus soovib valitsus legaliseerida pikka aega vastuseisu tõttu ootele jäänud nn vihakõne seadusemuudatuse.
Valitsus soovib sõnastada ümber vaenu õhutamise süütekoosseisu, mille kohaselt saaks inimese edaspidi võtta väärteo korras vastutusele ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale.
Praeguses seaduse redaktsioonis on oht inimese elule, tervisele või varale ehk konkreetne mõõdetav tagajärg olemuslik süüteo koosseisu osa.
Uus sõnastus annab vihakõne süüteole sisuliselt olematud piirid, mistõttu iga end kellegi poolt solvatuna või puudutatuna tundev isik võib esitada väärteokaebuse sõltumata sellest, kas sõnadel oli või ei olnud selge kahjustav tagajärg.
Veel eelmise aasta märtsis sõnas justiitsminister Postimehele, et vihakõne eelnõud, mis süüteokoosseisu muudaks, plaanis ei ole. Küsimus tõusis õhku seoses Euroopa Liidu poolt algatatud rikkumismenetlusega, lisaks oli vastav eelnõu ka Kaja Kallase valitsue esimese saja päeva tööplaanis.
ELi direktiiv näeb ette, et juba viha õhutamise algatamine, viha õhutamine ise ja sellele kaasaaitamine oleks kriminaliseeritud ning selle eest määrataks kuni aastane vanglakaristus. Direktiivi alusel algatas Euroopa Komisjon 2021. a. oktoobri lõpus Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eesti aga komisjoni väidetega ei nõustunud ja lükkas need tagasi.
Maris Lauri ütles tookord, et kui Euroopa Komisjon peaks rahulduma Eesti vastustega praeguse seadusesätte osas ja rikkumismenetluse lõpetama, siis on olukord lahendatud. Lisaks mainis Lauri, et vihakõne teema vajab suuremat arutelu ja kaasata tuleb rohkem inimesi. Paraku pole aasta jooksul mingit arutelu ega kaasamist toimunud.
Praegune vaenu õhutamise süüteokoosseisu sisaldav tegu, milles sisaldub raske tagajärg, muudetakse karistatavaks kuriteoks.
Lisaks nn vihakõne seadusemuudatusele sätestataks karistusseadustikus väärteona agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümbolite eksponeerimine, kui sümbolite kasutamisega neid tegusid toetatakse või õigustatakse või hirmutatakse, alandatakse või häiritakse teisi inimesi.
Väärteoks klassifitseeruks üksnes sümboli avalik eksponeerimine, mitte näiteks sümboli olemasolu mõnel vanal esemel antiigipoes või teatrietendusel kunstilisel eesmärgil.
Kuriteoks muutuks ka agressori relvajõududega liitumine, mille eest nähakse ette viieaastast vangistust. Seadusemuudatus puudutab nii Eesti kodanikke, Eesti elamisloaga või elamisõigusega inimesi kui ka Eestis registreeritud juriidilisi isikuid.
Toimetas René Allik