Kuuldused, et lähipäevil kavatsetakse kultuuriminister Anneli Ott valitsusest välja heita, kuna ta ei ole nõus laskma endale eksperimentaalset koroonavaktsiini süstida, annavad tunnistust aina süvenevast ideoloogilisest diktatuurist ja de facto sundvaktsineerimise sisseseadmisest, kirjutab Varro Vooglaid.
Mitmed märgid osutavad, et kultuuriminister Anneli Ott plaanitakse lähiajal valitsusest kõrvaldada lihtsalt seetõttu, et väidetavalt ei ole ta nõus laskma endasse eksperimentaalset Covid-19 vaktsiini süstida ning ta ka ei poolda kogu ühiskonna vaktsineerituse alusel kahte lehte jagamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on käivitatud agressiivne survestamise kampaania ja vinti keeratakse muudkui peale.
Mõne päeva eest andis Oti valitsusest kõrvaldamise kampaaniasse oma jõulise panuse reservatsioonideta massilist vaktsineerimist propageeriv Eesti Päevaleht. Hüsteerilises toonis juhtkirjas nõuti otsesõnu Oti valitsusest väljaviskamist, kujutades teda ühiskonnaohtliku elemendina. „Valitsus peaks end nii riskantse ministritüve vastu vaktsineerima. Otil ei pea laskma oma kummalisi vaateid riigi kõrgeimal tasemel levitada. Kindlam oleks ta viia üle teisele, turvalisemale ametikohale. Kaugele ministeeriumist ja valitsusest," raiuti EPL-i juhtkirjas üleolevalt.
Endine peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kes hiljuti rääkis vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste „läbisegi pidamise" lubamatusest, tegi samasuunalise avalduse, öeldes otse, et kui tema oleks peaminister, siis Otil valitsuse kohta poleks. Ilmselgelt oli see avaldus tehtud parteikaaslasest peaministri otsuste suunamiseks või toetamiseks. Staarperearst Karmen Joller valas omalt poolt õli tulle, öeldes et „vaja on luua olukord, kus teatud ametikohtadel lihtsalt ei ole võimalik töötada, kui teatud vaktsiinid on tegemata."
Kui peaminister Kaja Kallas otsustab selle surve tõttu Oti valitsuse koosseisust välja arvata, siis pole kahtlust, et oleme tunnistajaks ideoloogilise diktatuuri süvenemisele. Sellisel juhul pannakse kehtima seisukoht, et valitsusse kuulumise ja ka paljudel muudel poliitilistel või bürokraatlikel töökohtadel tegutsemise eelduseks on enese vaktsineerida laskmine, ent ka kriitikavaba suhtumine massilisse vaktsineerimisse ja vaktsineerituse alusel inimeste põhiseaduslike õiguste koomale tõmbamisse.
Niisugune seisukoht on aga täiesti vastuvõetamatu.
Inimeste avalik survestamine enese vaktsineerida laskmisele on absoluutselt lubamatu – seda enam, et võimalike kahjustuste eest ei kanna ei survestajad ega keegi teine vähimatki vastutust.
Esiteks ei ole valitsuse liikme töö spetsiifikas midagi niisugust, mille tõttu peaks üleüldse tõusetuma küsimus vaktsineerimise hädavajalikkusest, sest valitsuse liikmed ei tööta igapäevaselt riskigruppidesse kuuluvate inimestega. Ilmselgelt nõutakse Otilt enese vaktsineerida laskmist mitte seetõttu, nagu see oleks kuidagi tervislikel kaalutlustel vajalik, vaid lihtsalt ideoloogilise ja poliitilise kuulekuse sümbolväärtuse tõttu.
Teiseks on täiesti mõistusevastane ja häbiväärne kujutada tervet inimest ühiskonnaohtliku elemendina. Kui valitsuse tasandil niisugune positsioon kehtima pannakse, siis luuakse sellega jõuline pretsedent, mille foonil hakatakse ühiskonnaohtliku elemendina kujutama ka kõiki teisi iseenesest terveid, aga vaktsineerimata inimesi. Nõnda süveneb juba pikemat aega loodud kuvand vaktsineerimata inimestest kui rahvavaenlastest ja teise sordi inimestest, kellele ei pea olema tagatud teistega võrdsed õigused ja kes väärivad hoopis avalikku häbistamist.
Kolmandaks on lubamatu, et niisuguste avalike kallaletungidega, mille tunnistajaks Oti kaasuses praegu oleme, survestatakse inimesi laskma endale süstida üksnes hädaolukorra kasutusloa saanud ja täiesti uudsel mRNA tehnoloogial baseeruvaid vaktsiine, mis on mõeldud pakkuma kaitset statistiliselt väga tagasihoidliku ohu eest, mille 2-aastane testimisperiood ei ole veel lõppenud, mille pikemaajalised kõrvalmõjud on teadmata ning millega kaasneda võivate kahjustuste eest ei kanna reaalselt vastutust mitte keegi.
Enese vaktsineerida laskmine on sügavalt isiklik otsus ja jääb selleks. Tegu on otsusega, mille igaüks peab langetama isiklikult, kaaludes nii ühe kui ka teise valikuga kaasnevaid riske ja eetilisi aspekte ning võttes arvesse ka oma tervislikku seisundit. Seetõttu on inimeste avalik survestamine enese vaktsineerida laskmisele absoluutselt lubamatu – seda enam, et võimalike kahjustuste eest ei kanna ei survestajad ega keegi teine vähimatki vastutust. Need, kes siiski niimoodi inimesi ahistavad ja survestavad, väärivad kõike muud kui lugupidamist.
Lõpetuseks olgu öeldud, et kui Ott tõesti ministrikohalt lahti kangutatakse, siis tuleb kodanikel valitsusele väga selgelt märku anda, mida niisugusest ideoloogilise diktatuuri juurutamisest arvatakse. Reformierakonnal saab olema veelgi raskem hoida alal illusiooni, nagu oleks tegu erakonnaga, mis seisab ühiskondliku vabaduse ja mitmekesisuse ideaali eest. Päris kindlasti tulevad sellisel juhul Stenbocki maja juures ennekuulmatult rohkearvulise osalejaskonnaga meeleavaldused – selleks tasub peaministril vaim valmis panna.