Riigikogu liige Varro Vooglaid pidas 4. detsembri istungil kõne osutamaks, et riigikogu liikmed ei tohiks hääletada ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva otsuse eelnõu poolt, millega parlament loovutab valitsusele oma ainuõiguse otsustada, mis eesmärgist lähtuvalt, kelle vastu, kus ja mis muudel asjaoludel läheb Eesti Vabariik sõtta.
"Minu täiesti kindla veendumuse kohaselt on praegu menetletav eelnõu selgelt põhiseadusega vastuolus, mistõttu ükski riigikogu liige, kes võtab oma ametivannet tõsiselt, ei tohiks selle poolt hääletada. Mäletatavasti riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt oleme me kõik andnud ametivande, kus oleme vandunud jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Muu hulgas tähendab see seda, et ei tohi hääletada ühegi eelnõu poolt, mille puhul on selge, et see on põhiseadusega vastuolus," alustas Vooglaid oma sõnavõttu.
"Mida põhiseadus selle küsimusega seonduvalt ütleb? Ütleb paragrahvis 128 lõige 1, et riigikogu otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Riigikogu! Mida see tähendab? See tähendab seda, et otsuse kaitseväe sõtta või sõjalisele operatsioonile viimise kohta peab langetama riigikogu."
"Ja muidugi on see üksnes loogiline ja ootuspärane, sellepärast et me räägime ju ülisuure kaaluga otsustest, millel võivad olla potentsiaalselt meie riigi ja rahva jaoks katastroofilised tagajärjed. Ja kõige suurema kaaluga otsuseid parlamentaarse korraga riigis peabki otsustama parlament. See on elementaarne," selgitas Vooglaid.
"Milline on regulatsioon, mida näeb ette käesolevaga menetletav eelnõu 479? Sellega riigikogu kokkuvõtlikult öeldes annab valitsusele volituse viia Eesti Vabariik 2025. aastal kuni 100 kaitseväelase ulatuses sõtta ükskõik millise sõjalise operatsiooni raames, millesse ei ole varem panustatud ning mis toimub NATO, mõne selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. Sinna on lisatud tingimusena, et see peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega," selgitas ta kõnealuse eelnõu iseloomu.
"Nüüd, me ei tea, millisest sõjalisest operatsioonist reaalselt jutt käib. Me ei tea, kelle vastu võib Eesti kaitseväe ja seeläbi Eesti Vabariigi sõtta viia. Me ei tea, kellega koos täpsemalt, me ei tea, mis põhjusel, ja me ei tea, mis rollis. Ja ometi meilt palutakse mandaati, et palun kiitke heaks see, et hiljem saab valitsus seda teha."
Vooglaiu sõnul ei saa selline olukord olla õige: "Vastupidi, see on minu hinnangul täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest selle üle, kellega kelle vastu minna sõtta ja miks minna sõtta, peab otsustama parlament, nagu ma juba selgitasin, igal konkreetsel juhul, tuginedes konkreetsetele asjaoludele. See on põhiseaduse mõte täiesti selgelt.
Ja asi on väga tõsine, sellepärast et nagu siin eelnevalt küsimusi ja vastuseid kuulates sai juba toonitatud: fakt on see, mida ei lükanud ümber ei komisjoni esindaja ega ei ole ümber lükanud ümber ka keegi teine – ja arusaadavalt, sest seda ei saagi ümber lükata –, et sellele otsusele tuginedes saaks viia Eesti Vabariigi kaitseväe kuni 100 kaitseväelase ulatuses Ukrainas sõtta Venemaa vastu."
Vooglaid toonitas, et ta ei räägi siin sellest, kas see on tõenäoline, et sellele otsusele tuginedes seda tehakse, vaid räägib sellest, kas see on põhimõtteliselt võimalik: "Jah, põhimõtteliselt on võimalik, ilma et riigikogul oleks pärast seda enam selle osas otsustamisõigust. Vabariigi Valitsus langetab selle otsuse ja riigikogu riigikaitsekomisjonil on ainult konsultatiivne roll. Nad võivad avaldada arvamust, mida valitsus ehk võtab arvesse. Aga see ei tähenda, et nad peavad tegema nii, nagu arvati."
"Ja olukorras, kus Kaja Kallas on ju korduvalt rääkinud nii peaministrina kui ka Euroopa Liidu kõrge funktsionäärina, et me peame säilitama sellise strateegilise ebamäärasuse, kas Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid viia oma kaitseväe Ukrainas sõtta Venemaa vastu, on see väga tõsine küsimus. Väga tõsine küsimus!" toonitas Vooglaid.
Tema sõnul ei ole ka absoluutselt veenev argument, et sellist otsust on vaja, kuna võib tekkida vajadus tegutseda väga kiiresti. Esiteks pole kunagi sellist olukorda olnud ning teiseks saaks riigikogu vastava otsuse vastu võtta kõigest 24 tunniga.
"Nii et kogu vastupidine jutt, et meil on vaja anda valitsusele see mandaat, kuna muidu ei jõuaks, on lihtsalt sõna otseses mõttes alusetu," selgitas Vooglaid.
"Esimesel lugemisel kolleeg Peeter Tali siin toonitas minu sarnaseid argumente kuulates, et kui põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis tulebki seda muuta. Aga ma rõhutan seda, et esiteks põhiseadus ei ole ajale jalgu jäänud. See peabki olema parlamendi otsus, kas minna sõtta või mitte minna. Ja teiseks, seni kuni põhiseadust ei ole muudetud, peab tegutsema kooskõlas põhiseadusega. Elementaarne! Millest me räägime!?" rõhutas ta.
Lisaks juhtis Vooglaid tähelepanu sellele, et õiguskantsler on korduvalt vibutanud näppu ja öelnud, et riigikogu on kaugelt liiga palju delegeerinud oma otsustuspädevust ära Vabariigi Valitsusele, ja see on vastuolus põhiseaduse mõttega.
"Nii ei tohiks teha. Siin on par excellence näide sellest, kuidas väga olulises küsimuses riigikogu delegeerib oma otsustuspädevust ära valitsusele, olles seda teinud juba palju aastaid järjest, ilma et need, kes oleks pidanud sekkuma, oleks seda teinud."
Oma sõnavõtu lõpetas Vooglaid aga üleskutsega, et tema head kolleegid võtaksid oma ametivannet tõsiselt ega hääletaks eelnõu poolt, mis on ilmselgelt vastuolus põhiseadusega, seda enam, et sellise otsuse vastuvõtmise järele puudub igasugune reaalne vajadus!
"Kui on tarvis langetada otsus selle kohta, kas Eesti Vabariik osaleb ühelgi sõjalisel operatsioonil, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, siis, nagu ma eelnevalt selgitasin, selle otsuse saab võtta vastu riigikogu poolt ettenähtud korras 24 tunni jooksul – nii täiendavat istungit kokku kutsudes kui ka vajadusel erakorralist istungjärku kokku kutsudes," ütles ta lõpetuseks.
Hoolimata Vooglaiu kõnest võeti eelnõu 479 OE siiski 50 poolthäälega vastu. Eelnõu vastu oli 11 parlamendisaadikut.
Vooglaiu kõnet on võimalik vaadata alljärgnevast videost:
Toimetas Martin Vaher