New York Times'i peahoone New York'is. Foto: Scanpix

Vene Putini-vastased ajakirjanikud süüdistavad New York Times’i enda lugude järeletegemises, kirjutavad väljaanded Grayzone ja Meduza

Sel kuul võitis rahvusvahelise uudisloo kategoorias Pulitzeri preemia New York Times artiklite seeria eest, mis žürii hinnangul “paljastasid suurt riski võttes Putini režiimi kiskjalikkuse”. Seeria koosnes kokku kuuest artiklist ja kahest videost, mis käsitlesid Venemaa tegevust erinevates välisriikides.

Muuhulgas kajastas NY Times Vene ärimehe ja väidetava Putini lähikondlase Jevgeni Prigožini ning venelastest nö “konsultantide” tegevust Aafrikas, sealhulgas Madagaskaril, ning üht mürgitamisjuhtu Bulgaarias, mille taga nähakse GRUd.

4. mail tegi aga Vene dissidentlik ajakirjanik Roman Badanin Facebooki postituse, milles süüdistas Times’i enda töö järeletegemises. Badanin viitas, et kirjutas väljaandes Projekt juba 2019. aasta märtsis sellest, kuidas venelased väidetavalt Madagaskari valimisi mõjutada püüdsid. Ka tema loos oli Prigožini isik prominentsel kohal. Sama aasta novembris avaldas sisuliselt täpselt samal teemal oma loo NY Times, viitamata kordagi Projektile.

“Mul pole illusioone selle osas, mis on Venemaa ajakirjanduse tegelik roll selles maailmas, aga pean märkima: kaks New York Times’i uurimustööd, mille eest see lugupeetud väljaanne eile Pulitzeri preemia võitis, kordavad Projekti artiklite avastusi, mis avaldati mitu kuud varem. Ma pean ka märkima, et võitjad ei viidanud kordagi meie inglisekeelsele versioonile. Isegi siis, kui nad 8 kuud pärast Projekti Prigožini emissaride tegevusest kirjutasid,” tõdes Badanin.

Postitusele lisatud kommentaaris teatas Badanin emotsionaalselt: “Pulitzer käigu p****e, ma tahan lihtsalt viidet (meie uudisele – toim.)”.

Mitte päris plagiaat

7. mail avaldas samuti Putini-vastane Vene väljaanne Meduza Badaniniga intervjuu, kus too tõdes, et NY Times kordas “kõiki põhilisi ja ka sekundaarseid järeldusi, mida me oma lugudes mullu märtsis ja aprillis tegime”.

Kuigi Badanin ei süüdistanud NY Times’i otsesõnu plagiaadis, oli ta siiski frustreeritud sellest, et USA väljaanne neile kordagi ei viidanud. Badanin ei kahelnud seejuures selles, et NY Times reaalselt Madagaskaril käis ja allikatega suhtles.

“Minu jaoks on probleem mujal – nad ei tunnistanud kuskil, et meie juba sellest kirjutasime. Nad polnud kas meie tööst teadlikud (mis oleks professionaalne probleem), või ei tahtnud enda saavutust pisendada mingile väiksele Vene väljaandele viitamisega (mis oleks eetiline probleem),” tõdes ta.

Meduza märkis, et mõlema väljaande lood räägivad Madagaskari 2018. aasta presidendivalimistest ja venelaste toonasest tegevusest, kusjuures kokkulangevusi on ka pisidetailides.

NY Times on Projekti lugudele tuginemist eitanud. Loo autor Michael Schwirtz teatas Twitteris, et hakkas teemat uurima, kui sai 2019. aasta jaanuaris ehk kaks kuud enne Vene väljaande loo avaldamist Londonis tegutsevalt Dossier Center’ilt infot Madagaskaril tegutsevate Vene nn “konsultantide” kohta.

Dossier Center ehk eesti keeles “toimikukeskus” on Venemaalt põgenema sunnitud oligarh Mihhail Hodorkovski projekt. Keskus avaldab neile lekitatud infot Vene võimukandjate kohta. 2018. aasta juulis väitis Hodorkovski APle, et lekitajateks on enamasti anonüümsed Vene allikad. Tema sõnul on projekti ambitsioon koguda Putini lähikondlaste ja liitlaste kohta kompromiteerivat informatsiooni, et neid saaks hiljem kohtu alla anda.

Korduv muster 

“Nagu ma artiklis selgitasin, jagas Dossier Center mulle konsultantide kohta infot – nende kontakte, lennupileteid, eelarveid ja tekstsõnumite kuvatõmmiseid. Nad selgitasid mulle, et info pärineb Prigožini organisatsioonis tegutsevatelt allikatelt,” kirjutas Schwirtz.

Enda sõnul käis ta 2019. aasta aprillis ka Madagaskaril kohapeal ning tegi koostööd sealsete ajakirjanikega, kes ka NY Timesi loo autoriteks olid märgitud. Järgmised paar kuud tegi ta enda sõnul artikliga tööd ja intervjueeris suvel Pariisis ka endist Madagaskari presidenti. Schwirtzi kinnitusel pole ta kunagi Projekti avaldatud infot ilma viitamata kasutanud.

Pulitzeri määramisel viitas žürii aga teiselegi Schwirtzi loole, mis avaldus mullu detsembris. Artikkel Bulgaarias toimunud mürgitamisest on samuti kahtlaselt sarnane teise Putini-vastase Vene väljaande Insider avaldatud loole.

Vastusena Schwirtzi säutsudele küsis Insideri peatoimetaja Roman Dobrokhotov vihaselt, miks nende loole ei viidatud. Schwirtz oli eitanud ka Insideri loole tuginemist. Dobrokhotov märkis, et ajakirjanduses pole oluline, millal keegi looga tegelema hakkas – kui keegi teine jõuab loo varem avaldada, tuleb neile ka viidata.

Tegu pole seejuures esimese korraga, kui säärased süüdistused NY Times’i suhtes kõlanud on. Näiteks sai väljaanne 2017. aasta Pulitzeri artiklite seeria eest, mis keskendusid “Putini katsetele Venemaa mõjuvõimu välismaal suurendada”. Toona süüdistasid väljaannet varguses just eelpoolmainitud Meduza ajakirjanikud.