Venemaa esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus Vassili Nebenzja esitles 17. veebruaril nägemust, mismoodi hakkab välja nägema Ukraina rahu. Minski kokkulepete rikkumisel on Ukraina jaoks rängad tagajärjed.
Esmalt selgitas Nebenzja, et Venemaa valitsuse nägemuse kohaselt on Minski kokkulepetega neid alatult alt veetud ja nii Ukraina võimud kui lääs pole kunagi kavatsenudki Venemaa poole ootustega arvestada.
Venemaa esindaja sõnul sai 2014. aastal põhiseaduse vastase putšiga Ukrainas võimule marurahvuslaste valitsus, käsitles Minski kokkuleppeid silmusena Ukraina kaela ümber ja surnud ajaloona".
Angela Merkel, François Hollande ja Pjotr Porošenko tunnistavad, et Minski kokkulepped olid ainult "suitsukate", mida kasutati Kiievi relvastamiseks ning valmistumiseks sõjaks Venemaaga. See omakorda sundis Venemaad pea kolm aastat tagasi alustama sõjalist erioperatsiooni. Kui Ukraina ja selle toetajad oleksid Minski kokkulepetest heas usus kinni pidanud, siis sõda poleks Nebenzja sõnul juhtunud.
Lääneriikide käes olid kõik võimalused Ukraina sõda ära hoida, kuid nad ei kasutanud neid. Pigem aitasid sõja puhkemisele hoopis kaasa ja "külvates tuult lõikasid tormi".
Venemaa diplomaadi sõnul on Minski lepingute rikkumisel Ukraina jaoks saatuslikud tagajärjed. Nii kahetseb Ukraina täna ka kibedalt Istanbuli rahulepingust loobumist. Sest Minski kokkulepete juurde täna tagasi pöörduda pole võimalik, mille eest vastutab Volodõmõr Zelenskõi ja tema rahvusvahelised toetajad, kes veensid Ukraina valitsust alustama enesetapjalikku sõda Venemaa vastu.
Ameerika Ühendriikide vabariiklaste valitsus soovib vastuolusid lahendada taas diplomaatia teel ja avanenud on võimalus Ukraina kriisi lõpetamiseks.
Kuna Minski kokkulepete garanteerijad (Euroopa riigid) vedasid Nebenzja sõnul Venemaad "absoluutselt alt", siis pole neile tulevaste Ukrainat puudutavate kokkulepete juures mitte mingisugust kohta.
"Nad on pimestatud ürgsest russofoobiast, maniakaalsest soovist meie riik lahinguväljal hävitada, kasutades selleks alles jäänud ukrainlasi," leiab Venemaa ÜRO diplomaat. Tema sõnul pole Euroopa nomenklatuur võimeline strateegiliselt mõtlema, ega kujutama ette Venemaaga arvestavaid turvavalemeid.
Nebenzja mainis Euroopa "poliitiliste kääbuste" näitena ära Kaja Kallase, kes rääkis Müncheni julgeolekukonverentsil, kuidas Euroopa Liit peab "koondama teatud ressursse", et Ukraina saaks sõda jätkata. Selline on Euroopa Liidu tänase diplomaatia sisu.
"Kui Venemaa usaldaks Ukraina rahu küsimustes Euroopa Liitu, siis sellest riigist ei jääks kindlasti midagi järele," näeb Venemaa pool olukorda.
Kestva Ukraina rahu kehtestamiseks on Venemaa diplomaadi sõnul vaja kõrvaldada konflikti juurpõhjused, milleks on venekeelse elanikkonna autonoomia, venekeelne haridus, Moskva Patriarhaadi õigus Ukrainas tegutseda ja õigus austada Ukraina Hitleri Saksamaa natsionaalsotsialistide käest vabastanud kangelasi.
Selle kõige kõrval tuleb arvestada, et Ukraina pole alatiseks kaotanud mitte ainult Krimmi, vaid ka Donetski ja Luganski Rahvavabariigid, nagu ka Hersoni ning Zaporižžja oblastid, millest saavad Venemaa osad. Ukrainal tuleb loovutada alad, mis on nendes piirkondades veel nende kontrolli all.
Lõpetuseks arvas Venemaa esindaja, et rahukokkuleppe saab tagada ainult Ukraina valitsus, mis on sellest huvitatud ja selline valitsus peab võimule saama demokraatlike valimistega. Zelenskõi õigus olla president lõppes 2024. aasta maikuus ja nii temal kui tema liitlastel ei tohi Ukraina poliitilises elus olla edaspidi mingisugust osa.
Ukrainast peab Venemaa nägemuse kohaselt saama demilitariseeritud erapooletu riik, mis ei kuulu mitte ühtegi riikide blokki ega liitu.
Toimetas Karol Kallas