Õiguskansleri kantselei hinnangul ei ole usuvabadus absoluutne, vaid seda peab teostama kooskõlas võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, teatab Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedajana õiguskantslerile vastavasisulise küsimuse saatnud Kari Käsper.
"Seoses kavandatava võrdse kohtlemise seaduse muudatusega on Eesti Kirikute Nõukogu ja mõned katoliikliku taustaga vabaühendused tõstatanud küsimuse, kas usuorganisatsioonidel peaks olema õigus inimesi diskrimineerida kui usuorganisatsioonid tegutsevad näiteks kinnisvaraturul üürileandjatena või müüvad avalikkusele muid kaupu või teenuseid," kirjutab Käsper kodulehel humanrights.ee.
Õiguskantsleri kantselei hinnang toetab homoaktivistide positsiooni
Eesti Inimõiguste Keskus küsis õiguskantslerilt analüüsi, kuidas sellises olukorras peaks välja nägema tasakaal usuvabaduse ja diskrimineerimise keelu vahel. Keskus toob neile õiguskantsler Ülle Madise volitusel laekunud õiguskantsleri kantselei vastusest esile viis nende jaoks olulist punkti:
- Diskrimineerimise keeld laieneb ka eraisikute vahelistele õigussuhetele.
- Lepinguvabaduse põhimõte pole piiramatu.
- Üksikisikul on õigus keelduda teenuse osutamisest kui see on vastuolus tema oluliste (usuliste) veendumustega juhul kui keeldumine on proportsionaalne. Käsper tõstab siinjuures esile kantselei arvamuse, et isegi "kui inimesel on religioosne veendumus, mille kohaselt samasooliste inimeste kooselu on vastuolus jumala (väikese algustähega – toim) tahtega … ei õigusta taolise veendumuse omamine seksuaalvähemustesse kuuluvatele inimestele või samasoolistele paaridele kaupade või teenuste (nt majutuse) pakkumisest keeldumist, sest keeldumine on inimväärikust alandav."
- Riik peab kaitsma inimõigusi ka juhul kui tegemist on usuorganisatsioonide tegevusega.
- Kirikud võivad üldiselt erisusi teha usuasjades, aga mitte siis, kui tegutsevad avalikult turul sarnaselt teiste teenuseosutajatega.
Käsper järeldab õiguskantsleri analüüsist kokkuvõtvalt, et võrdse kohtlemise seaduses ei peaks avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste puhul usuorganisatsioonidele või usuliste veendumuste põhjal tegema erisusi.
Õiguskantsleri kantselei on oma kirjaliku vastuse viimase punkti all siiski nentinud, et "abstraktsel tasandil ei saa näha ette kõiki aspekte, mis võivad mõjutada põhiõiguste vahel tasakaalu leidmist. Seetõttu saab üksikküsimusi hinnata siis, kui tekib konkreetne õigusvaidlus."
Küll aga on kantselei viidanud oma argument esitades Inimõiguste Keskuse enda "praktikale," olles eelpool samas tsiteerinud Eesti vabariigi põhiseadust, mille alusel "on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Igaüks võib nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust."
SAPTK: õiguskantsleri kantselei juhindub vasakliberaalselt ideoloogiast
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnutsi "ei ole õiguskantsleri kantselei seisukoht [selle üldise tonaalsuse osas] üllatav – see juhindub võimuringkondades maad võtnud vasakliberaalsetest dominantsetest ideoloogilistest hoiakutest ja ühtlasi edendab neid hoiakuid."
"Oluline on mõista, et niisugused järeldused, milleni õiguskantsleri kantslei on antud küsimuses jõudnud, ei tulene paratamatult mingitest õiguslikest printsiipidest, vaid just nimelt ideoloogilistest hoiakutest," ütles Vooglaid.
"Nende hoiakute juureks on veendumus, et võrdsus on olulisem ühiskondlik hüve kui vabadus ning et riik peab jõuga represseerima inimesi, kes ei ole valmis oma moraalsetest ja religioossetest veendumustest taganema ega neid veendumusi ideoloogilise diktatuuri nõudmistele allutama."
Juba varasemalt on SAPTK edastanud sotsiaalministeeriumile oma seisukoha seoses võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, toonitades, et tegu on väga ohtliku ideoloogilise projektiga, mis sillutaks teed ideoloogilise diktatuuri kehtestamisele.
Eesti Kirikute Nõukogu on omakorda võrdse kohtlemise seaduse plaanitavad muudatused hukka mõistnud muuhulgas vastuolu tõttu põhiseaduse, spetsiifiliselt selle 32. paragrahvi teise lõikega, mis sedastab, et "igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada."
Videoülevaade: pöördumiste üleandmine justiitsminister Urmas Reinsalule