Maailma Terviseorganisatsioon teatas 14. juunil , et sellel on kavas panna ahvirõugetele uus nimi, kuna selle sõnaga käib kaasas rassism ja alavääristamine.
WHO juhi Tedros Adhanom Ghebreyesuse sõnul on tänaseks on ligi kolmekümnes riigis jäänud ahvirõugetesse üle 1600 inimese, haigusepuhang avastati mais USA Massachusettsi osariigis, kuhu see jõudis ilmselt Kanadast. WHO juhi sõnul teeb terviseorganisatsioon koostööd partnerite ja ekspertidega üle maailma, et anda ahvirõugete viirusele; organismidele, mis seda põhjustavad ja haigusele endale uus nimi, vahendab Breitbart.
Hetkel ahvirõugete uut nime veel teatavaks tehtud ei ole. Tänased WHO reeglid kirjutavad ette, et viiruseid ei tohi nimetada loomade ja geograafiliste piirkondade järele.
WHO võttis ahvirõugete nime muutmise ette 30 teadlase kirjutatud avaliku kirja peale, milles nõuti "viivitamatut" ahvirõugete nime muutmist millegi vastu, mis oleks mitte-stigmatiseeriv ja mittediskrimineeriv.
Kirjas osutatakse, et tänase ahvirõugete puhangu kontekstis pole õige nimetada seda haigust Aafrika haiguseks, kuna see on diskrimineeriv ja alavääristav.
Aafrika Välisajakirjanike Ühendus on samuti pöördunud meediaväljaannete poole palvega, et need ei kasutaks ahvirõugete illustreerimiseks aafriklaste, ega musta naha pilte.
Ahvirõuged avastati 1970. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kuigi aeg-ajalt levib see ka muudesse maailma piirkondadesse, piirdub selle levik suuremas osas Kesk- ja Lääne-Aafrikaga. Tegemist on suhteliselt harvaesineva haigusega, mis levib kas primaatidelt või närilistelt inimestele hammustuste ja kriimustuste kaudu.
Toimetas Karol Kallas