Professor Lauri Mälksoo: Süüria vastu suunatud raketirünnak on enamiku rahvusvahelise õiguse asjatundjate hinnangul õigusvastane

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Foto: Scanpix

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori akadeemik Lauri Mälksoo hinnangul on USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt Süüria pihta toime pandud raketirünnak vastuolus rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning sellest nähtub üleüldine ja väikeriikide seisukohast murettekitav austuse haihtumine rahvusvahelise õiguse vastu.

Professor Mälksoo avaldas oma seisukohta Facebookis, vastates reformierakondlasest parlamendiliikme Igor Gräzini postitusele, kus viimane õigustas Süüria vastu toime pandud raketirünnakut ja avaldas arvamust, et kõnealune rünnak ei ole rahvusvahelise õiguse vastane, kuna see olevat õigustatud n-ö humanitaarse interventsiooni õigusega.

“Ei rikkunud mitte kuidagi. Humanitaarinterventsioon on legaalne ja enesekaitse ÜRO poolt lubatud,” arvas Gräzin.

Professor Mälksoo sellise hinnanguga ei nõustunud, öeldes järgmist:

“Igor, Sa tead, et ma olen Su talendi suur austaja – aga selles asjas Sa küll lahmid praegu natuke. Enamik rahvusvahelise õiguse eksperte, k.a. Läänes, on siiski seisukohal, et humanitaarne interventsioon (st ÜRO JN [Julgeolekunõukogu – toim] sanktsioneerimata) EI ole ÜRO Hartaga kooskõlas. Samuti, kui ka Assad keemiarelva kasutas, ei anna see õigust kolmandatele riikidele “enesekaitseks”. Seega Sinu argument õhulöökide toetuseks on pigem moraalset ja poliitilist laadi; õiguslikus kontekstis nad ei veena. Tegelikult on suurim probleem selles, et me võime näha viimastel aastatel (Ukraina vastu, nüüd Süürias) ÜRO Harta relvastatud jõu kasutamise keelu erosiooni. See pole mitte kuidagi hea Eesti rahvuslike huvide seisukohast.”

Gräzin otsustas argumenteeritud vastuse asemel rahvusvahelise õiguse asjatundjaid halvustama asuda: “Leppige omavahel kokku, pidage konverentse jne. Aga laske inimestel ja töömeestel, s.t poliitikutel teha oma tööd. Meil pole grante ega annetusi, me saame palka. Ja peame selle välja teenima ja oma töö eest ka – sic! – vastutama. Aga aitäh huvi tundmast!”

Professor Mälksoo vastas omalt poolt, et Gräzini hoiak väljendab pigem pettumust rahvusvahelise õiguse vastu kui seda, mida rahvusvaheline õigus tegelikult relvastatud jõu kasutamise lubatavuse kohta ütleb.

“Näen, et oled rahvusvahelises õiguses pettunud. See on ok, aga siis nii ütlegi. Tundub, et väikeriikides suhtumine rahvusvahelisse õigusse kõigub eufooriast (Meri “väikeriikide aatompomm”) eksistentsiaalse masenduseni RÕ [rahvusvahelise õiguse – toim] suhtes,” kirjutas ta.

Oma viimases temaatilises kommentaaris võtab professor Mälksoo kogu probleemi tuuma kokku spetsiifiliselt Eesti vaatevinklist:

“Ja milline on Eesti strateegeline probleem seoses relvastatud jõu kasutamisega rahvusvahelises õiguses? See seisneb järgnevas: kui me lähtume eeldusest, et rahvusvahelist õigust tuleb kohaldada “üldiselt ja ühetaoliselt”, siis peame aktsepteerima võimalust, et mis (ja millised erandud) on lubatud USA-le/UK-le, on lubatud ka Venemaale. Ent vabandage, mina küll ei sooviks Venemaa “humanitaarset interventsiooni” Eestis mõnes pronkiöö ja Dmitri Ganini-laadses situatsioonis. Aga kaheldavate alustega interventsioonide toetamine avab lüüsid sekkumisteks ka Eesti vastu ja suhtes.”

Eelmise aasta aprillis, kui USA ründas samuti rakettidega Süüriat, õigustas kaitseminister Jüri Luik seda rünnakut “Aktuaalses kaameras”, apelleerides samuti humanitaarse interventsiooni teooriale, millele osutatakse ka väljendiga “responsibility to protect” (R2P) ehk “kohustus kaitsta”.

Toona osutas Luige väidete põhjendamatusele samuti Tartu Ülikoolis rahvusvahelist õigust õpetanud Varro Vooglaid, öeldes et “Luige väide on otseselt ja selgelt väär” ning et “päris kindlasti ei anna “kohustus kaitsta” riikidele õigust omaalgatuslikult ja ilma ÜRO volituseta relvastatud jõudu kasutades sekkuda teiste riikide siseasjadesse.”

Lauri Mälksoo on Eesti kõige silmapaistvam rahvusvahelise õiguse spetsialist. Alates 2009. aastast töötab ta Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professorina. Aastail 1999–2001 oli ta Eesti Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni nõunik. Alates 2002. aastast töötab ta osalise koormusega ka õiguskantsleri nõunikuna. Alates 2006. aastast on ta Eesti Vabariigi presidendi mõttekoja liige, 2008. aastast Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu tegevjuhatuse liige, 2010. aastast Avatud Eesti Fondi nõukogu liige ja 2011. aastast Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees. 2012 valiti ta Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimeheks ning 2013. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Süüria vastu toime pandud agressiooni õigustuste detailsemat õiguslikku analüüsi saab lugeda siit ja siit – mõlemad käsitlused pärinevad kõrgelt hinnatud rahvusvahelise õiguse ekspertidelt.

USA-poolse rahvusvahelise õiguse rikkumise õigustamine kahjustab Eesti huve

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!