Sojuz MS-16 start Baikonuri kosmodroomi 31. platvormilt, 9.04.2020. Foto: NASA

Neljapäeval, 9. aprillil startisid kanderaketi Sojuz MS-16 kapslis Kasahstanis asuvalt Baikonuri kosmodroomilt rahvusvahelisse komosejaama Ameerika Ühendriikide astronaut Chris Cassidy ja Venemaa kosmonaudid Ivan Vagner ning Anatoli Ivanišin.

Cassidy, Vagner ja Ivanišin startisid kohaliku aja järele kell 13.05 (Eestis 10.05) ja jõudsid peale kuue tunnist lendu ning nelja tiiru orbiidil ümber Maa Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS) kell 19:13, vahendab NASA.

Enne kosmoselendu pidid kosmonaudid koroonaviiruse pandeemia tõttu istuma kuu aega karmis karantiinis, kus neil välise maailmaga oli kontakte minimaalselt.

Tegemist oli ajaloolise lennuga, kuna alates 2011. aastast, peale komosesüstikute programmi lõppemist, sõltus NASA mehitatud kosmoselendude osas Venemaa Roskosmos kosmoseagentuurist. Sellest ajast peale on Hiina ja Venemaa kosmoseagentuurid olnud ainukesed, mis on suutelised viima inimesi kosmosesse.

Elon Muski kosmoseettevõte Space X valmistab ette esimest mehitatud kosmoselendu, mis stardib Floridast maikuu lõpus.

Inimeste kosmosesse viimise leping  NASA-ga on ka suurel kaitsetööstusettevõttel ja lennukitootjal Boeingil, kuid selle programm lükkus edasi, kuna möödunud aastal toimunud mehitatud kosmoselendude katsetus ei tulnud välja. NASA võib Venemaa rakettidega edaspidigi astronaute kosmosesse lennutada, kuid peale üheksat aastat ei ole agentuur enam ainult ühe kosmoselendude pakkuja küljes kinni.

NASA administraatori Jim Bridenstine’i sõnul on see võtnud liiga kaua aega, et NASA saaks taas saata ameerika astronaute, ameerika rakettidega Ameerika Ühendriikide pinnalt kosmosesse.

Viiekümne aastane Cassidy on kosmose vahet lennanud alates 2009. aastast kui viibis süstik Endeavouriga kosmoses kuusteist päeva, mille jooksul sooritas lisaks muudele toimingutele kolm avakosmose missiooni. Missioon STS-127 nime kandva kosmosemissiooni eesmärgiks oli ISS-i täiendamine. Sojuziga on Cassidy lennanud veel korra 2013. aastal ja seekordne on tema kolmas kosmosereis.

NASA-le on venelastega astronautide kosmosesse lennutamine olnud kallis lõbu. Täna maksab üks istekoht Sojuzi kapslis NASA-le 86 miljonit dollarit (ca 79M€) ja see on teenuse kasutamise algusest kasvanud 400 protsenti. 2016. aastal leidis NASA tegevust kontrollinud audiitor, et see maksab venelastele enne Boeingu ja Space X lendudeni jõudmist kokku 3,4 miljardit dollarit (ca 3,2 mld €).

Möödunud aastal hindas audiitor, kui palju hakkavad maksma Space X ja Boeingu mehitatud kosmoselennud. Space X Dragon mooduli istekoht hakkab maksma esimese hooga 55 miljonit (50,3M€) ja Boeingu Starliner kapslis 90 miljonit dollarit (ca 82M€). Viimase numbri on Boeing vaidlustanud väites, et selle hinna sees on ka astronaudi kaalu jagu pagasit, mis teeb hinnaks ümber 70 miljoni dollari (64M€). Samas on mõlemad numbrid märgatavalt väiksemad kui süstikuprogrammi ajal.

Space X Draakoniga lendavad kosmosesse astronaudid Doug Hurley ja Bob Behnken. Hurley oli samuti viimase süstikumissiooni piloot.

Toimetas Karol Kallas