Mitmel pool maailmas eksperimenteeritakse erinevate juba kasutusel olevate ravimite võimaliku rakendamisega koroonaviiruse pärssimiseks. Ülevaate annab Jaanus Vogelberg.
Vaatamata kiirendatud vaktsiiniuuringutele, kus kõige kaugemale inimkatsete käivitamise osas paistavad tänaseks olevat jõudnud USA biotehnoloogiafirmad Moderna ja Inovio, Venemaa uuringukeskus Vektor ning Hiina uurijad, nõuab arenev pandeemia kiiremaid lahendusi.
Seetõttu on järjest rohkem uuringuid keskendunud viirusevastastele ravimitele ja seejuures isegi mitte niivõrd uute väljatöötamisele, kui juba olemasolevate ja hästituntud ravimite kasutamisele uuel näidustusel (nn. drug repurposing).
Sel eesmärgil kasutatakse nii juba varem teadaolevaid uuringuandmeid kui ka kaasaegset molekulaarset modelleerimist, kus arvutiprogrammide abil otsitakse teadaolevate ravimimolekulide hulgast neid, mis kõige paremini seostuvad viiruse või tema poolt rünnatavate retseptoritega, takistades nii viiruse sisenemist rakku või seal paljunemist.
Muuhulgas on sel viisil uuritud ka mitmete traditsioonilise Hiina meditsiini preparaatide toimeaineid, mille hulgas samuti leidub koroonaviirust pärssivaid aineid.
Uuritakse malaariaravimi toimet
Lisaks juba nii meedias kui ka poliitikute poolt laialt käsitletud malaariaravimile hüdroksüklorokviinile on uurijate huvi pälvimas ka mitmed loodetavalt veel efektiivsemad preparaadid juba hästi tuntud ravimite seast.
Näiteks võeti Venemaal märtsi lõpus COVID-haigete raviks kasutusele teine malaariaravim meflokviin, mida maailmas on kasutatud juba Vietnami sõja päevist alates.
Vene Föderatsiooni Biomeditsiini Agentuuri (FMBA) teadus- ja tootmiskeskuse poolt kaitseministeeriumi uurimisinstituudi osalusel läbi viidud uuringutes hinnati meflokviini viirusevastast toimet. FMBA hinnangul takistab meflokviin viiruse replikatsiooni rakkudes. FMBA juhi Veronika Skvortsova sõnul tuleks samaaegselt manustada ka antibiootikume.
"On tõestatud, et meflokiin blokeeris täielikult SARS-CoV-2 viiruse (patogeen COVID-19) tsütopaatilise toime arengu rakukultuuris kontsentratsioonil 2 mikrogrammi liitris. Selline kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse pärast ravimi võtmist terapeutilistes annustes, mida on lubatud inimeste puhul kasutada," ütles Skvortsova.
„Pärast ühekordset meflokviini annust annuses 750 mg / päevas (3 tabletti 250 mg) ulatub maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas esimese päeva jooksul 1,51 μg / L. Jätkates meflokviini manustamist annuses 500 mg (2 tabletti 250 mg), tõuseb kontsentratsioon vereplasmas ja juba teisel või kolmandal päeval jõuab 2,7–3,8 μg / l, tagades viiruse elimineerimise. Ravimi edasine manustamine annuses 250 mg (1 tablett päevas) võimaldab teil säilitada vajaliku kontsentratsiooni kogu ravikuuri jooksul (7 päeva) ja mitu päeva pärast selle lõppu," rääkis Skvortsova.
Ravimi kliiniliste mõjude uuring viiakse läbi võrdlusuuringu osana kolmes Venemaa FMBA keskuses ning Moskvas asuvasse COVID-patsientide haiglasse saadeti juba varem 3000 annust seda ravimit. Meflokviin pole hetkel Eestis müügiloaga ravimite hulgas.
Katsetatakse parasiitidevastaseid ravimeid
Järjest atraktiivsemad tunduvad ka mitmed hästituntud parasiitidevastased ravimid. Lisaks ivermektiinile, millest jõudsid uudised eelmisel nädalal ka Eesti meediasse, äratab teadlaste huvi ka mitmetes riikides aastakümneid kasutatud antiparasitaarne ravim niklosamiid, mis vähemalt in vitro ehk katseklaasitingimustes on äärmiselt aktiivne laia profiiliga antiviraalne preparaat, pärssides nii SARSi, MERSi, Ebola, hepatiidi kui ka mitmeid teiste haiguste põhjuseks olevaid viiruseid.
Selles vallas on hiljuti edusamme teinud Korea Pasteuri instituudi teadlased koostöös Taani ravimifirmaga, kelle hinnangul võib aine olla hüdroksüklorokviiniga võrreldes kuni 40 korda tõhusam – kuigi tuleb rõhutada, et selliseid tulemusi on saadud in vitro katsete puhul. Niklosamiidi uuritakse hetkel aktiivselt ka mitmes Texase Ülikooli uurimisgrupis. Sarnaselt meflokiiniga pole ka niklosamiid Eestis käesoleval ajal müügiloaga ravimite hulgas, erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest.
Mida varem, seda parem
Teoreetiliselt peaks kõik eelpoolnimetatud viiruse rakku tungimist või paljunemist takistavad preparaadid olema eriti näidustatud haiguse algus- ja arengujärgus, enne kui ulatuslikult paljunev viirus lükkab käima organismi üledimensioonitud vastureaktsiooni ja patoloogilised protsessid jõuavad lõppstaadiumi, millal viirus on oma "lammutustöö" juba ära teinud.
Siin võib teatud paralleele tõmmata näiteks vähi keemiaravi või raskete liigesepõletike raviga, mis on seda efektiivsemad, mida varem ja agressiivsemalt alustatakse, enne kui haigus jöuab organismis põhjustada tagasipöördumatuid kahjustusi.
Objektiiv on artikli koostamisel konsulteerinud meedikuga. Tegu pole ravisoovitusega.