Eriolukorras kõigi avalike jumalateenistuste tingimusteta ärakeelamine näitab, et valitsus pole suhtunud usuvabaduse ideaali tõsiselt ning selle keelu pikendamine veel mitmeks kuuks oleks ilmselt põhiseadusega vastuolus, nendivad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri.
Teatavasti kehtestas valitsus juba 12. märtsil eriolukorras ning sellega seoses keelas ära ka avalike jumalateenistuste pidamise. Kristlaskond on suhtunud sellesse piirangusse koroonaviiruse leviku leienedes mõistvalt, ent nüüd, kus viiruse levik on taandumas, on nende samade täielike piirangute jätkamine põhjendamatu, selgitasid Vooglaid ja Vihuri.
Vooglaid selgitas, et kui valitsus võtaks põhiseaduse paragrahvis 40 sätestatud usuvabaduse põhimõtet tõsiselt, siis piirataks seda proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades nii vähe kui võimalik. Tema sõnul on vägagi tõenäoline, et kui avalike jumalateenistuste pidamise keeldu pikendatakse viiruse leviku taandumisest hoolimata veel terveks maiks ja juuniks või koguni terveks suveks, siis on tegu põhiseadusega tagatud usuvabaduse rikkumisega.
Vihuri toonitas omalt poolt, et väide, nagu asendaks interneti teel tehtavad jumalateenistuste ülekanded reaalselt liturgias osalemist, on täiesti lahutatud kristlikust arusaamast selle kohta, mida liturgia ja sakramendid endast tegelikult kujutavad.
Saate lõpuosas peatuti ka küsimusel sellest, kas usuühenduste juhid on teinud piisavalt, seismaks kristlaskonna usuvabaduse eest. Samuti peatuti ohtudel, mida toob endaga kaasa valitsuse rahaline toetus usuühendustele, nentides samas, et kogudustele eriolukorrast tekkinud kahju on reaalne ja põhjustab tõsiseid raskusi.
Kuula saatest lähemalt!