Prestiižika teadusajakirja Nature värskest uuringust selgub, et soodüsfooriaga inimeste hulgas esineb tavapopulatsioonist märgatavalt rohkem autistlikke jooni ja diagnoositud autismi, madalat empaatiat, tähelepanuhäireid, skisofreeniat, bipolaarsust ja muid vaimseid probleeme.
Soodüsfooriaga inimeste seas on autismi 3-6,3 korda rohkem, kui tavainimestel, selgub uuringust. Samuti esineb nende hulgas rohkem tähelepanuhäireid (ADHD), bipolaarsust, depressiooni, obsessiiv-kompulsiivseid häireid, õpiraskusi ning skisofreeniat. Märkimisväärsel kombel leiti üht andmekogu analüüsides, et seos soodüsfooriaga on kõige tugevam just depressioonil ning autismil – kontrollides andmeid nende kahe faktori suhtes, muutusid teiste vaimsete probleemide seosed soodüsfooriaga väiksemaks.
Uuringus pakutakse selliste seoste selgitamisega välja ka mõned hüpoteesid. Esmalt postuleerivad autorid, et autistlikel inimestel võib olla eelsoodumus käituda viisil, mis ei vasta tavapärastele ühiskondlike normidele – antud juhul identifitseerides ennast väljaspool "soobinaarsust" olevana.
Teiseks on varasemad uuringud näidanud, et üsas oleva lapse aju arengut määravad hormoonid võivad mõjutada nii autismi kui soorollide kujunemist. Samuti esinevad autism ja ADHD ning õpiraskused tihti koos.
Kolmanda hüpoteesina võivad soodüsfooriaga inimesed olla erinevatele psüühilistele probleemidele vastuvõtlikumad, kuna nad kogevad oma düsfooria tõttu ebasõbralikku käitumist, diskriminatsiooni ja tagakiusamist.
Uuring põhines 641 860 inimese kohta kogutud andmetel.
Toimetas Jaanus Vogelberg