Põlisrahva õiguste saavutamisel ei saa meile enam peale suruda ebatraditsioonilisi peremudeleid. Samuti saame põlisrahvana suuremad õigused eriti laste sundintegratsiooni vastu, oma elukeskkonna ja muude kultuuritraditsioonide kaitseks, kirjutab Kalev Ots.
Eesti põlisrahva loomulik perekond on alati olnud liit mehe ja naise vahel. Võimalik, et kunagi enne ristiusku eksisteeris mitme mehe pidamist (matriahaat) või mitme naise pidamist (ajaloolased on selliseid oletusi teinud), kuid igal juhul oli see liit mehe ja naise vahel.
ÜRO Põlisrahvaste Õiguste Deklaratsioon annab põlisrahvale õiguse ise oma elu korraldada. Eestlased on Eestis põlisrahvas, kuid selle õiguste tunnustamiseks peab põlisrahval olema laiapõhjaline tunnustatud esindus.
Seda meil praegu veel ei ole, kuid sellega tegeldakse. Sellel põlisrahva esindusel on siis võimalik asuda valitsusega läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks põlisrahva õiguste saavutamiseks. Kui valitsus keeldub, on võimalik otse pöörduda ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportööri (praegu Victoria Tauli-Corpuz) ja alalise foorumi poole. See kõik on pikk ja raske tee.
Põlisrahva õiguste saavutamisel ei saa meile enam peale suruda ebatraditsioonilisi peremudeleid. Samuti saame põlisrahvana suuremad õigused eriti laste sundintegratsiooni vastu, oma elukeskkonna (metsade) ja muude kultuuritraditsioonide kaitseks.
Praegu on Facebookis loodud grupp „Eestlastele põlisrahva õigused!", mille liikmeskond kasvab jõudsalt. Sellest lähtuvalt loodame jõuda põlisrahva esinduseni ja edasi põlisrahva õiguste saavutamiseni. See peaks olema abiks ka Sihtasutusele Perekonna Ja Traditsiooni Kaitseks selle eesmärkide saavutamiseks.
18.11.2020, Nõmmel
Kalev Ots