Hiina valitsus teatas detsembri esimesel nädalal, et riik käivitab rohkem kui 14 miljoni ruutkilomeetrist maa-ala hõlmava tehnoloogilise ilmamõjutamise projekti, vahendab Karol Kallas
Nõndanimetatud pilekülvi tehnoloogia, millega pihustatakse taevasse kas hõbejodiidi, kaaliumjodiidi, kuiva jää või vedelat propaani, on olemas ligi sada aastat ja esimene edukas pilvekülv pandi toime Ameerika Ühendriikides 1923. aasta jaanuaris. Seni on tegemist olnud suhteliselt pisikest maa-ala hõlmavate toimingutega, nagu näiteks Vietnami sõjas Operation Popeye, millega õnnestus sihtmaa-alal pikendada mussoonvihma perioodi 30 kuni 45 päeva ja Moskva ning Pekingi olümpiamängude tarbeks ilusa ilma tekitamine.
Kõnealune massiivne tehnoloogiline ilmamudimise projekt, mis kestab aastani 2025, mõjutab 14 245 000 ruutkilomeetrist piirkonda. Tegemist on suurema piirkonnaga kui seda on Hiina ise ja näiteks India ning Brasiilia territooriumid. Tegemist on Hiina poolt nii "julge" projektiga, et võib põhjustada naaberriikides radikaalseid ilmamustri muutuseid ja algatada Indiaga sõja, vahendab Futurism.
Hiina ja India jagavad ühist piiri, mille täpse asukoha üle on vaieldud ning lahinguid peetud üle viiekümne aasta, millest viimased toimusid alles käesoleval aastal. India põllumajandus sõltub pea ainult mussoonvihmaperioodist ja kui Hiina kogu lume ning vihma laseb enda territooriumil alla sadada, võib sellist tegevust India sõnul nimetada ilmarelvaks.
Taiwani Rahvusülikooli teadlased jõudsid 2017. aasta teadusuuringus järeldusele, et "ilmamudimise koordineerimatus võib viia naabrusregioonide vahel süüdistusteni "vihmavarguses".
Varem on Hiina kasutanud ilmamudimist tähtsate sündmuste eel, et üritused nagu 2008. aasta olümpiamängud või olulised poliitilised kohtumised võiksid toimuda selge taeva all.
Kõnealune tohutu ilmamuutmisprojektiga võivad Hiinaga piirnevad riigid osutuda selle "ilmaohvriteks" ja lisaks pilvekülvile võib projekt külvata ka sõda.
Kliima on teadlaste jaoks tänaseni nii keeruline süsteem, mida ei osata täpselt modelleerida, see on suhteliselt suletud ja tasakaalus süsteem ning mitte keegi ei oska ennustada, mis juhtub kui seda hakatakse nii suurel maa-alal inimeste poolt torkima. Seni on kõige suuremad geoehitusprojektid, nagu näiteks Assuani pais ja NSVL-i aatompommide abil jõgede ümber pööramise katsetused, on osutunud kohutavaks katastroofiks.
Toimetas Karol Kallas