Peaminister Kaja Kallas andis tänases riigikogu infotunnis saadikutele selgitusi valitsuse plaanide kohta võtta luubi alla nn "poliitiliste MTÜde" rahastamine, mille hulka kuulub ka SAPTK. Kallase selgitusel on murekohaks võimalus, et mõne seaduse mõjutamiseks loodud kodanikuühenduse taga võivad praegu olla varjatud ärihuvid.
EKRE esimees Martin Helme uuris Kallaselt, mil moel hakkaks valitsus otsustama, mis tüüpi organisatsioonidele täiendav järelevalve ja avalikustamiskohustus rakenduks. "Jutt on siis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni võimekuse tõstmisest ja kohe otsa öeldakse, et peame oluliseks poliitilise suundumusega sihtasutuste ja MTÜ-de aruandluskohustuse suurendamist. Mul on küsimus, et kas on ka mingisugune ettekujutus, missugused need parameetrid siis on või milliste printsiipide järgi ja miks ainult MTÜ-d. Kas selliseid poliitilisi aktiviste nagu Ekspress Grupp või tööandjate keskliit ei peaks kontrollima, sest nemad ka poliitikat mõjutavad?" küsis Helme.
"Ja kus või millal on siis see otsustuskoht, kas siis see tõepoolest jääb ainult ERJK-le, et nemad otsustavad, kes on poliitilised ja kes ei ole poliitilised? Ja milles seisneb see läbipaistvuse suurendamine, kus on see piir üldse, mis maalt alates peaks hakkama kontrollima või mis see mõju täpselt, mõõdupuu on? Mulle on see kõik jäänud segaseks. Ja mulle kõige rohkem tundub ikkagi, et kogu selle lause taga on eesmärk ühte vähestest Eesti tegelikest kodanikeorganisatsioonidest ehk Sihtasutust Pere ja Traditsiooni Kaitseks lihtsalt riiklikule, põhimõtteliselt tagakiusamisele allutada," sõnas Helme.
Kallase selgituse kohaselt oleks eesmärgiks tuvastada juhtumid, kus näiteks mõne seaduseelnõu menetluse mõjutamiseks luuakse kodanikuühendused, mis tegelikult võivad esindada vaid mõne konkreetse äriühingu huve.
"Me ise siin riigikogus oleme pidevalt näinud ju seda, et meil on menetluses mingi seaduseelnõu ja siis /…/ erinevad mittetulundusühingud, kes justkui pealtnäha tunduvad olevat tõepoolest kodanikuühendused või sellised ühiskondlikud organisatsioonid, hakkavad esitama siis arvamusi, et üks või teine seaduseelnõu või seaduseelnõu muudatus on halb või siis hea," rääkis ta.
"Ja kui see oleks avalik, et tegelikult nende raha tuleb ainult ühest allikast, ühelt ettevõtjalt, siis nii saadikud kui ka avalikkus oskaks neid seisukohti hinnata läbi selle prisma, et tegelikult see ei ole iseseisev kodanikuühendus, vaid selle mõte on siis mõjutada poliitilist protsessi ühes või teises suunas," sõnas ta.
EKRE saadik Kert Kingo uuris Kallaselt, kuidas oleks annetuste avalikustamine kooskõlas isikuandmete kaitse printsiipidega. Kallase sõnul oleks võimalik kaaluda varianti, kus infot tuleb jagada vaid ERJK-le, mitte laiemale avalikkusele.
"/…/ näiteks võib seda korraldada nii, et kui üks mittetulundusühing avaldab arvamust riigikogus toimuva menetluse kohta, saates siis komisjonile näiteks oma ettepanekud, siis on õigus küsida avalikustamist, kust see raha tuleb. Mis puudutab nüüd andmekaitset, siis ma ei ole kindel, et annetuste tegemine, kas see sinna alla selliselt läheb, näiteks meil on ka see tulumaksuvabastus annetuste puhul. Et ma ei oska sellele küsimusele niimoodi vastata," rääkis ta.
"Ma arvan, et kui me selle ettepanekuga konkreetselt tuleme, siis seda aspekti peaks kindlasti vaatama, et keegi ei taha, et isikuandmete kaitse saab riivatud. Võib-olla tõesti lahendus on see, et see pole mitte avalik, vaid ERJK-le, see info, kes siis selle, ma ei tea, kui on seal taga mõni äriühing või mis iganes, kellel on konkreetsed majandushuvid, siis avalikustab selle või on seal mingid muud lahendused /…/," lisas Kallas.
Kallas avaldas vastuseks sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski küsimusele ka arvamust, et erakondade rahastamisega seotud probleemide lahendamiseks oleks üks variant kaotada kõik muud rahastusallikad peale riigieelarve. "Tegelikult, kui vaadata seda, kuidas teistes riikides on need asjad lahendatud, et kõige paremad on justkui need riigid, kus kõik annetused erakondadele on keelatud ja kõik raha tuleb ainult riigieelarvest erakondadele. Aga ma annan endale aru, et meie ei ole sellises rahalises seisus, et me saaksime kriisiolukorras selliseid muudatusi teha," rääkis ta. Kallase sõnul pole plaanis lubada ka ettevõtete annetusi erakondadele.