Konservatiivse arvamusportaali The Federalist tegevtoimetaja Joy Pullmann kirjutab, kuidas virgunud progressiusklike eesmärgiks on teha riigist virgunute vaimuhaigla ja kuidas see on võimalik peamiselt tänu sellele, et tavalised inimesed sellist hullumeelsust leplikult pealt vaatavad.
Mis on hullumeelsuse tuum? Lühidalt öeldes on see ümbritseva reaalsuse eiramine või sellega sobitumisest keeldumine. See on enda vangistamine oma peas moodustuvatesse fantaasiatesse selle kohta, kuidas maailm peaks välja nägema, kuidas sina tahad, et see oleks, selle asemel et leppida selle päris olemusega.
Selline olemine tuleb väga selgelt esile, kui natuke pikemalt suhelda Ameerika Ühendriikide kodututega, kellest suurem osa on ilmselgelt vaimselt haiged. Samuti on see silmnähtav, kui puututakse kokku kellegagi, kes suhtub pahempoliitikasse religioosse pühendumusega.
Kui keegi sellise inimesega kokku satub, siis saadab seda õudustäratav tunne, et kukutud on sisemiselt suletud ringi, spiraali, millest pole pääsu ja kõik sellise olukorra aluseks olevad eeldused on väljaspool igasugust kahtlust. Eelduseid on palju, need on enamasti kindlalt määratlemata ja selgitusteta ning neis ei tohi kahelda. Kui keegi midagi sellise usu vastu arvab, tabab seda inimest halastamatu vastulöök.
Sellist äraolekut saadavad nõudmised, et mitte ainult vaimselt ebastabiilne isik ise, vaid ka kõik, kellega ta kohtub, on sunnitud vastama tema peas olevale, mitte päris reaalsusele. Paljud head ja viisakad inimesed lähevad esmalt selliste nõudmistega kaasa, sest need paistavad suhteliselt tühised ja vähemalt pealispinnal osutavad võimalusele, et nii aidatakse leevendada teise inimese kannatusi. Kanna maski. Ära pööra tähelepanu sellele telgile, mis on pandud püsti laste mänguväljaku kõrvale. USA riiklik lastehooldusüsteem kannab hoolt saatjata alaealiste sisserändajate eest.
Kui esimesed järelandmised on kätte võidetud, siis nõudmised paratamatult kasvavad. Püsi kodus, alguses kaks nädalat, siis kaks aastat, siis terve igaviku. Jaga narkosõltlastele puhtaid süstlanõelu. De facto anna amnestia miljonitele kurjategijatele. Võta ära elatis aastaid oma väikefirmadesse panustanud ettevõtjatelt. Sa oled massimõrvarist rassist kui sa nende nõudmistega nõus ei ole.
Need, kes elavad oma meele vanglas, pole ohuks mitte ainult iseendale, vaid ka kõigile teistele. Asi pole ainult selles, et nende deemonlikult jõulised pettekujutelmad tõmbavad lihtsalt empaatiast ja hirmust tingituna teised inimesed endaga kaasa. Nagu kirjutab Leila Marie Lawler: "See on tegelikult tähtis, kas kõik sinu ümber on performatiivselt vaimuhaiged ja/või eksiteele viidud. Selliste asjade tähele panemine on tegelikult ellujäämise taktika ja sa peaksid kartma palju enam ogaraks läinud inimeste ühiskonda kui õues mitte leiduvaid Covidi piisku."
Kui vaimuhaigusest saab ühel hetkel normaalsus, siis hakkab see süvenema. Ainult vaadake, kuidas sulgemiste valelubadustesse uskumine on viinud selleni, et inimesed progressiusklike demokraatide enklaavides kannavad tänaseni maske isegi siis, kui nad on vaktsineeritud.
Nende jaoks, kes tahavad iga hinnaga võimule jääda, on inimeste progressiusku virgutamine vahendiks, millega luuakse kümneid miljoneid püsivalt vaimuhaigeid patsiente. Inimesi, kes usuvad hullumeelseid ja ebatõelisi asju, nagu näiteks "mehed on naised", "rahatrükk ei too kaasa inflatsiooni", "inimesele annab väärtuse tema nahavärv", "sulgemised on mõistlik rahvatervise strateegia" ja "tõelist sotsialismi pole kunagi proovitud". Sellised väärdogmad nõuavad säilitamiseks tohutult energiat ja see on koht, kus tuleb mängu pahempoolsete poliitiline aparaat.
Virgumise eesmärgiks on teha riigist igavene vaimuhaigla, kus on igavesed haiged, kes kunagi ei saa terveks. Neile on ainult vaja järjekordset uut ravimirežiimi; või neile peab andma senisest erineva ja tähendusrikkama elu keskpunkti; või olemas on üks uus programm, millest keegi on kuulnud; või on uus koht, kust saab narkodoosi. Kui sa tarbid narkootikume pisut üle, siis avalikud teenistujad manustavad sulle maksumaksjate poolt kinni makstud Narcani ja eesootaval pärastlõunal võid sa seda kõike korrata.
See on vaimselt haige ühiskonna järgmine tunnusjoon: lõppematu püüd hoida ära inimeste käitumisest tingitud päris elu tagajärgi. See nõuab lootusetult püüdmist teeselda, nii kaua kui võimalik, et reaalsust pole olemas. Et see, mis visatakse üles, ei kuku alla, et seda, mida kulutatakse, ei pea tagasi maksma ja et lastel on pleksiklaasist puurides päriselt hea olla.
Paraku kui inimeste tegude tagajärjed hoitakse neist eemal, teeb see pikemas perspektiivis nende käitumise ainult hullemaks. Sellele aitavad kaasa võimaldajad (enablers). Võimaldajad on sõltlaste jaoks elulise tähtsusega. Võimaldajad mõtlevad, et nad aitavad inimesi, kuid tegelikult teevad neile halba. Nad on vampiirid, kes imevad elu kaasinimestest välja selleks, et nad ise tunneksid ennast paremini. Kui ei oleks jõuku võimaldajaid, poleks ka nii palju narkosõltlasi.
Narkosõltlased saavad võimaldajatele maksta seksiga, elukohaga, või lihtsalt sellega, et nood tunnevad ennast "aidates" paremini. Virgumise sõltlaste puhul makstakse võimaldajatele veelgi paremini – nad saavad mugava riigitöökoha ja tulusad lepingud, neile saab osaks poliitiline ja sotsiaalne prestiiž ning nad tunnevad ennast nii moraalselt õigetena.
Tänavad ei oleks täis ohtlikke sõltlasi, kui selle taga ei oleks nõrk vastuseis rahvusvahelisele narkokaubandusele ja keeldumine kanda hoolt nende eest, kes pole mentaalselt võimelised ise otsuseid langetama. Lõppematud sulgemised poleks võimalikud, kui inimesed keelduksid maskikandmisest. Poleks olemas kõnetotalitarismi, kui inimesed poleks leplikult vait ajal, kui nad peaksid sõna võtma ja ei vaataks kõrvalseisjana pealt, kui kedagi karistatakse tõe rääkimise eest. Poleks olemas valimiskaost, kui poliitikud ja kohtud ei keelduks tagamast valimiste turvalisust.
Lõppematu hullumeelsuse ringi lõhkumine algab võimaldajate peatamisest. Esiti sellest, et sa keeldud ise olemast üks nendest.
Toimetas Karol Kallas