2019. aasta aprillis tules kannatada saanud Pariisi Notre Dame'i kiriku sisekujunduse taastamise projektiga tutvunud eksperdid on ahastuses. "Olukorda võib võrrelda, nagu Disney oleks Jumalaema katedraali lahti lastud," kirjeldab kiriku uusi sisekujunduse plaane Pariisis elav arhitekt.
Kuulsast Jumalaema kirikust soovitakse teha "poliitiliselt korrektne lõbustuspark" (politically correct Disneyland), vahendab sisekujunduse projektiga tutvunud Ühendkuningriigi konservatiivne päevaleht Telegraph.
Kriitikute sõnul soovitakse Jumalaema katedraalist teha varasema keskaegse sisekujunduse radikaalse muutmise teel "eksperimentaalne näitusesaal".
Uute plaanide kohaselt asendatakse pihitoolid, altarid ja klassikalised skulptuurid kaasaegsete seinamaalingute ning valguse ja heliefektidega, mis loovad "emotsionaalsed keskkonnad" (emotional spaces).
Temaatilistest kabelitest soovitakse luua "avastuste rada", kus rõhk on Aafrikal ja Aasial ning piiblitsitaate kuvatakse kabelite seintele erinevates keeltes, mille hulgas on näiteks mandariini keel.
"Avastuste raja" viimases kabelis on tugevalt rõhku pandud keskkonnahoiule.
"Olukorda võib võrrelda, nagu Disney oleks Jumalaema katedraali lahti lastud," kirjeldab kiriku uusi sisekujunduse plaane Pariisis elav arhitekt, urbanist, arhitektuuriteoreetik ja -kriitik Maurice Culot.
"Mida nad pakuvad välja Jumalaema katedraali jaoks, poleks eales võimalik Westminster Abbey'is ega Püha Peetruse basiilikas Roomas. See on teemapark ja selle juures veel eriti laspik ning labane, kui arvestada koha enda suursugusust," selgitas Culot ajakirjanikele.
Renoveerimistegevusele lähedal seisva kõrge ametiisiku sõnul soovitakse "üleilmsest kristluse majakast" teha "eksperimentaalne näitusesaal", mis "invaliidistaks" Eugene Viollet-le-Duci, kes on Prantsuse Revolutsiooni märatsemise järel katedraali keskaegse kristluse vaimus taastanud arhitekt, loomingu.
"Kas te kujutaksite ette, et Püha Tooli administratsioon lubaks midagi sellist toime panna Sixtuse kabelis?" küsib projektiga tutvunud kõrge ametiisik. "See oleks mõeldamatu. See [kirik] ei ole tühi koht."
"Tegemist on hullunud poliitilise korrektsusega. Nad tahavad Notre Dame'ist teha eksperimentaalse liturgilise näitusesaali, millist mitte kusagil mujal pole olemas. Selle asemel peaks katedraal olema maamärk, mille juures igasse muudatusse suhtutakse äärmise hoolega."
Pariisi Jumalaema kirik sai tulekahjus märkimisväärselt kannatada 2019. aasta 16. aprillil, mille tõttu kukkus kokku nii kiriku katus kui 19. sajandil lisatud tornikiiver.
Kiriku osad, mis said tules kahjustada, taastatakse nende eelneval kujul. Samas renoveerimisplaanide kohaselt teatud alad, mis said tules vähem kannatada, soovitakse tundmatuseni ümber muuta.
Maailmakuulsa kiriku taastamiseks on 340 000 inimest üle maailma annetanud 833 miljonit eurot. Käesoleva aasta septembriks oli ümmarguselt 165 miljonit eurot kulutatud katedraali tules kahjustada saanud konstruktsioonide kindlustamiseks, et vältida seinte kokkuvarisemist. 262,6 miljonit eurot on kavas kulutada katedraali esimesele taastamisetapile.
Prantsusmaa president Emmanuel Macroni poolt katedraali taastamistöid juhtima pandud kindral Jean-Louis Georgelin lubab, et katedraal on piisavalt restaureeritud 2024. aasta 16. aprilliks, kui seal kantakse ette Te Deum ja Pariisis toimuvad olümpiamängud.
Toonane peaminister Edouard Philippe lubas põlengu järel, et hävinud katuse ja tornikiivri taastamiseks kuulutatakse välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille tulemuseks peaks olema kaasaegne lahendus, mis "kannaks meie aja märki".
Esitatud edevad projektid, millest ühes nähti isegi ette ujumisbasseini rajamist, põhjustasid suuremat sorti nördimuse palangu ja konkurss tühistati ning katus ja tornikiiver taastatakse võimalikult suures mahus nende endisel kujul. Paraku lekkinud renoveerimiskavade kohaselt ei saa sama öelda kiriku sisemuse kohta.
Juunis kirjeldas Pariisi peapiiskop Michel Aupetit renoveerimisplaane, et "need toovad katedraali 21. sajandisse, säilitades samas selle identiteedi kristluse traditsiooni vaimus".
Uue sisekujunduse projekte näinud isa Gilles Drouini sõnul vaatab kavandatav kiriku sisemus tulevikku, mitte minevikku.
Viidatud projekti kohaselt läbivad katedraali külastajad esmalt peasissepääsu, mille järel nad suunatakse 14 temaatilise kabeli suunas, mis kirjeldavad loomist, Aabrahami, juudi rahva Egiptusest lahkumist ja prohveteid ning samuti viite kontinenti.
Kontinentidest on aukohal Aafrika ja Aasia, samas Euroopa, Ameerikad ja Okeaania kas ei paista apsiidides nii silma või pole need üldse esindatud. Ringkäik lõpeb kabelis, mis on pühendatud "lepitatud loodule" (reconciled creation), ehk selles üritatakse luua kuvand paavst Franciscuse entsüklikas Laudato Si kirjeldatud keskkonnateadlikkusest.
Isa Droini sõnul soovitakse sellise lahendusega tutvustada igal aastal katedraali külastavale 12 miljonile inimesele, keda iseloomustvad "mitmesugused motiivid" ja kes ei tea katoliku kultuurist suurt midagi, kristluse põhitõdesid ning patust pääsemise ajalugu, pööramata katedraaliga tutvumist sealjuures "katehheesiks selle sõna ranges mõttes".
Notre Dame'i sihtasutuse juhi Christian Rousseloti, kes haldab lõviosa annetustest, sõnul soovitakse katedraali tõepoolest rajada "avastuste rada", mis "selgitaks poolele planedile, kes seda ei tea, mida kujutab endast üks katedraal".
"Kõnealune rada suundub põhjast lõunasse, varjust valgusesse ja kirjeldab olulisi hetki Piiblist, tehes seda lihtsurelikele, olgu tegemist siis kas rootslase või hiinlasega, võimalikult arusaadaval viisil."
"Väliskülalised näevad kujundeid ja suurepäraseid maale, kuid ei saa neist midagi aru. Kujundid, skulptuurid ja maalid on kõik tähtsad, kuid seda on samuti sõnad. Mille tõttu on kavas teatud sõnu ja väljendeid kuvada mandariini-, prantsuse-, hispaania- ja inglise keeles."
Käesoleva aasta juunis alagatati annetuskampaania, millega soovitakse katedraali sisemuse uuel kujul taastamise tarbeks koguda lisaks vähemalt kuus miljonit eurot.
Renoveerimisprojektist leiab veel kava, millega soovitakse kiriku toolid ladustada "kaubalifti" abil põranda alla, milleks tuleks 18. sajandil Jacques-Germain Souffloti, kes on ka Pariisi Panteoni arhitekt, poolt rajatud krüpti lakke raiuda auk.
Samas üks kõige vastuolulisemaid plaane, millega sooviti kabelite Viollet-le-Duci kavandatud vitraažid asendada kaasaegsetega, jäeti siiski kõrvale.
Isa Drouini sõnul on kavas kirikusse rajada ka heli- ja valgusinstallatsioonid, mis "juhatavad külastaja pimedusest valgusesse".
Väidetavalt on suurem osa katedraali taastamist haldavast teadusnõukogu liikmetest "moodsa" sisekujunduse osas skeptilised, kuid kindral Georgelinile ja Pariisi peapiiskopile see meeldib ning 9. detsembril toimuval Prantsusmaa Rahvusliku Pärandi Komisjoni koosolekul soovitakse seniste sisekujundusmõtetega edasi liikuda.
Toimetas Karol Kallas