Indrek Neivelt osutab Maalehele antud intervjuus mitmetele praegustele ühiskondlikele probleemidele ja heidab kriitikanoole ka sõjatööstuse aeda.
Neivelt juhib tähelepanu sellele, et alatasa hoitakse ühiskondadel pinget peal. "Kogu aeg hirmutatakse millegagi. Ma mäletan, et mitu aastat tagasi räägiti palju kliima soojenemisest, sellest, kui hulluks asi läheb. Siis tuli külm talv ja teema oli kadunud. Mõneks ajaks," nentis Neivelt.
"Jah, alles see oli, kui nafta pidi kohe maailmast otsa saama," lisas ajakirjanik Margus Mikomägi.
"Seda räägiti juba 1970.-1980. aastatel. Ikka seesama emotsionaalsus. See, mis toimub Ukrainas, on muidugi kohutav, aga ka Iraagis oli sõda, Süürias ja mujalgi," kommenteeris Neivelt.
"Lihtsalt [on] teadmine, et kogu aeg on mingi jama kusagil. Mingi sõda on kuskil maailmanurgas kogu aeg. Nüüd on lihtsalt meile lähemal. Sõdib meie naaberriik ja hirmutab meidki. Teadmine, et suur sõjatööstuskompleks, mis toimib kogu aeg, peab oma toodangu kusagil ära pommitama," arutles Neivelt sõjatööstusele viidates. "Sõjatööstus on üks kole tööstusharu. Tegelikult on see ju absurd. Kui sõda läks lahti, siis sõjatööstusfirmade aktsiahinnad tõusid. Hullemaks enam minna ei saa. Mu meelest on see kapitalismi või turumajanduse – kuidas keegi kutsub – kõige koledam külg. Ostetakse sõjatööstuse aktsiaid, et rikkaks saada… Kui relvi teeb riik, et ennast kaitsta, on üks asi; aga kui osta aktsiaid erakapitali käest, seal tekivad ju kohe hoopis teised huvid."
"Juba 250 aastat tagasi ütles šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane Adam Smith, et peab olema väga tugev eetika, et turumajandus ühiskonnas töötaks. Kui eetikat ei ole, siis turumajanduse ei tööta inimese ja ühiskonna heaks," peab endine pankur vajalikuks, et eetikal oleks majandustegevuses olulisel kohal.
"Eks põhjusi ole palju, aga paraku on see absurde olukord, et sõjatööstusel on vaja kogu aeg midagi teha, et oleksid sõjad," vastab Neivelt küsimusele, kas sõja põhjus on eetika puudumine. "Lisaks on igas ühiskonnas mingi osa inimesi, kes tahavad sõdida. Ja vahel satuvad võimu juurde."
"Ma arvan, et eetika tase langeb iga põlvkonnaga," tõdes Neivelt ja osundas põhjusele: "Me kaugeneme religioonist. Iga põlvega edasi antav pärimus läheb nõrgemaks. Praegu on kogu see eetika, mis koosnes kümnest käsust, asendunud seaduste ja reeglitega, mida ükski inimene ei jõua enam lugeda."
"See on paradoks, mida olen täheldanud juba mõnda aega: kui keegi elab praegu kümne käsu järgi, võib ta sellest hoolimata leida ennast ühel päeval vangimajast. Sa ei ole midagi varastanud, kellelegi mitte midagi halba teinud, vaid vastupidi – teed head, aga ikkagi rikud mingit reeglit ja siis sind mõistetaksegi süüdi," toob Neivelt välja praeguse ühiskondliku seisu sisu. "Kui kohus sind süüdi ei mõista, siis ajakirjandus teeb seda juba varem, sest selle taga on klikid. See on jälle eetika nõrgenemine," on Neivelt otsekohene.
"Euroopa kaugeneb oma juurtest ja see ei lõpe hästi," tõdeb Indrek Neivelt.
Toimetas René Allik