Suurbritannia siseminister Priti Patel kiitis heaks WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmise Ameerika Ühendriikidele, kus teda võib ees oodata kuni 175 aastane vanglakaristus USA poolt Iraagis ja Afganistanis sooritatud sõjakuritegude paljastamise eest.
Suurbritannia siseministeeriumi väljaandmisotsuse kohaselt leidsid kohtud, et Julian Assange'i väljaandmine Ühendriikidele ei oleks "vastuolus tema inimõigustega" ning et USAs viibides "käitutakse temaga sobivalt". Assange'il on 14 päeva otsuse vaidlustamiseks ning WikiLeaks kinnitas, et nad kavatsevad seda ka teha, vahendab BBC.
Ühendriikide ametivõimud soovivad Assange'i kätte saada dokumentide pärast, mida ta lekitas aastatel 2010-2011. USA leiab, et seda tehes rikkus ta seadust ja seadis elusid ohtu. WikiLeaksi poolt avaldatud dokumendid puudutasid USA sõdu Iraagis ja Afganistanis. Kuigi Ameerika ja Briti ametnikud eitasid, et eksisteerivad ametlikud andmed tsiviilisikutest hukkunute kohta Iraagi sõjas, siis WikiLeaksi poolt avalikustatud logid näitasid, et vahemikus 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2009 hukkus seal USA sõjategevuse tõttu 66 081 tsiviilisikut. Kokku oli vägivaldseid surmajuhtumeid aga 109 032. Lisaks esines ka piinamist. Sadu tsiviilelanikest hukkunuid oli ka Afganistanis.
Assange'i abikaasa Stella Morise sõnul ei ole tema mees teinud midagi valesti ega ole sooritanud ühtegi kuritegu. "Ta on ajakirjanik ja kirjastaja ning teda karistatakse oma töö tegemise eest," ütles ta.
Morise sõnul loob Assange'i väljaandmise juhtum õigusliku pretsedendi: "Ajakirjandusvabadus, mida on pikalt mõistetud demokraatia fundamentaalse printsiibina, kaob lihtsalt ühe hoobiga."
"Praeguses olukorras ei riski ükski ajakirjanik sellega, et temaga tehakse sama mida Julianiga. Julian tuleb vabastada enne kui on liiga hilja. Tema elu sõltub sellest. Teie õigused sõltuvad sellest," kirjutas ta.
Assange'i vend Gabriel Shipton ütles New Yorgis Briti saatkonna ees peetud pressikonverentsil, et nad on valmis vaidlustama seda väljaandmisotsust Euroopa Inimõiguste Kohtus juhul kui nad ei ole edukad Suurbritannia kõrgeimas kohtus. Kümme aastat tagasi otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus küll, et väljaandmine USAle ei riku inimõigusi, kuid sellele vaatamata üritatakse uuele argumentatsioonile tuginedes seda otsust vaidlustada.
Londoni kohtunikud on aga juba otsustanud, et USA poolne väljaandmise palve oli seaduslik ning et USA ametivõimud hoolitseksid Assange'i eest vanglas ettenähtud viisil. Samuti ei saanud seekord väljaandmise otsusele takistuseks mure tema vaimse tervise pärast. Seejärel kiitis Suurbritannia siseminister Priti Patel omapoolselt selle palve heaks. Siseministri ametnike sõnul oli ta 2003. aasta väljaandmisseaduse kohaselt õiguslikult selleks sunnitud, kuna Assange'i ei ootaks USAs ees surmanuhtlus ning ühtlasi ei lange tema kaasus ka mõnda muusse kitsasse kategooriasse, mis võimaldaks väljaandmise palvest keelduda. Kuna Assange'i vastu on esitatud 17 erinevat süüdistust spioneerimisseaduse rikkumises, siis võib teda Ühendriikides ees oodata kuni 175 aasta pikkune vanglakaristus.
Assange'i juristid argumenteerivad aga, et WikiLeaksi poolt avalikustatud salastatud dokumendid, mis paljastasid USA sõjakuritegusid Iraagis ja Afganistanis, olid avalikkuse huvides.
Assange'i hoitakse hetkel Londonis Belmarshi vanglas, kus ta on võidelnud juba 2019. aastast enda väljaandmise vastu USAle. Enne seda viibis ta seitse aastat Londoni Ecuadori saatkonnas kuni Ecuador tema asüüli staatuse eemaldas ning ta Briti politsei poolt vahistati. Assange väitis, et ta on inimõiguste rikkumiste ohver ning väljaandmise korral USAle ootaks teda ees eluaegne vanglakaristus.
Inimõiguste kaitse organisatsiooni Amnesty International'i sõnul seaks väljaandmine Assange'i aga suurde ohtu ning saadaks hirmutava sõnumi ajakirjanikele. "USA poolt antud diplomaatilisi lubadusi, et Assange'i ei hoita üksikvangistuses, ei saa nende varasemat ajalugu arvestades pimesi usaldada," ütles organisatsiooni peasekretär Agnes Callamard.
Endine Briti valitsuses minister David Davis on aga veendunud, et Assange'i ei ootaks USAs ees õiglane kohtupidamine. "See väljaandmisleping tuleb ümber kirjutada, et anda Briti ja Ameerika kodanikele võrdsed õigused, mida neil hetkel ei ole," ütles ta.
Toimetas Martin Vaher