Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit lubas selle eksistentsi jooksul mitu korda kommunismi saabumist. Euroopa Liit lubab uut rohelist maailmakorda. Mõlemad väitsid end olevat "teaduslikud", kirjutab Karol Kallas.
Aegade algusest teatakse vanasõna, mis kõlab Juhan Liivi laadis "kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta". Pisut elukogenenumad inimesed arvavad, et "ajaloost õpitakse seda, et keegi ei õpi ajaloost mitte midagi". Viimane, Otto von Bismarckile omistatud tarkusetera, kehtib täpselt tänase Euroopa Liidu kohta. Nii nagu kommunism tõi kaasa hirmsa häda ja viletsuse, teevad seda oma progressiusulises rohehulluses Euroliidu komissaridki*.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Vladimir Iljitš Lenin kuulutas 2. oktoobril 1920. aastal ülevenemaalisel kommunistlike noorte kolmandal kongressil peetud kõnes: "… põlvkonna inimesed, kes on täna viieteistaastased ja kes 10–20 aasta pärast elavad kommunistlikus ühiskonnas, peavad kõik oma õpingute eesmärgid püstitama viisil, et iga päev suvalises külas, suvalises linnas, otsustaks noorus täita praktiliselt üht või teist ühiskondliku töö ülesannet, olgu või kõige pisemat, olgu või kõige lihtsamat."
tänane nõukogude inimeste põlvkond hakkab
elama kommunismis!"
Pilt: Wikipedia
Nõukogude Liidu Kommunistliku partei esimene sekretär Nikita Hruštšov teatas 1961. aastal toimunud Kommunistliku partei 22. kongressil: "Meid juhivad rangelt teaduslikud arvestused. Need arvestused näitavad, et 20 aasta pärast me ehitame valmis ühiskonna, mis on suuremas osas kommunistlik." (Мы руководствуемся строго научными расчётами. А расчёты показывают, что за 20 годы мы построим в основном коммунистическое общество.)
"Meid juhivad rangelt teaduslikud arvestused."
Nikita Hruštšov
Säherdusi jutupunkte levitas Nõukogude Liidu nomenklatuur, kes elas külluse ja luksusega täidetud paralleelreaalsuses, samal ajal kui keskmine nõukogude inimene pidi taluma puudust.
Euroopa Liit ehitab uut maailmakorda
Euroopa Liidu bürokraatide ülemkomissar Ursula von der Leyen kuulutas 2020. aasta 4. märtsil Euroopa Liidu kliimaseaduse vastuvõtmise järel: "Ja teadus on kliima osas väga selge. Kliima on osa looduslikust maailmast, mis peab meid üleval. See looduslik maailm on väga suures ohus. Käes on tipmine aeg tegutseda ja see kliimaseadus on osa Euroopa panusest selles tegevuses. Sellest saab järgmiseks kolmekümneks aastaks meie kompass. See juhib iga meie sammu, kuniks me ehitame valmis jätkusuutliku uue kasvumudeli."
"Teadus on kliima osas väga selge."
Ursula von der Leyen
Kliimaseaduses on sõna või sõnaosa "teadus" kasutatud seitsmekümnel korral, seega on Euroopa roheline kokkulepe, mille abil soovitakse saada "esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks", üpris "teaduslik". Hoolimata sellest, et kõik IPCC kliimamudelid on seni näidanud eranditult "aiateibaid" ja kindlasti on see "teadus" sama "kõva" kui koroona ja vaktsiinide oma.
Nii nagu kommunistliku partei ladvik elas luksuslikus paralleelmaailmas, tegutsevad klaaspaleedes ka Euroopa Liidu komissarid ning bürokraadid. Inimeste jaoks muutub hakkamasaamine iga päevaga üha keerulisemaks. Mis veel mõned aastad tagasi paistis võimatuna, siis juba mõne kuu pärast on suurt hulka ühe rikkama maailmajao riikide ühenduse elanikke ees ootamas energiavaesus, külm ja nälg. Mitte Putini, vaid neid juhtivate poliitikute usupimeduse, põikpäisuse ja rumaluse tõttu.
Kommunism kõlab paberil ja ideoloogide kõnedes suurepärase maailmakorrana, kuid tegelikkuses peitub selle taga satanistlik uue maailmakorra kehtestamise soov. Kuna tegemist oli satanismiga, lõppes NSVL kaose, suure ulgumise ja hammaste kiristamisega. Arukamad inimesed süsteemis said juba revolutsiooni ajal aru, et selline süsteem ei ole võimeline ennast ülal pidama, kuid ideoloogide ainsaks lahenduseks oli, et asjade toimima panemiseks tuleb teha asju, mis muidu kuidagi ei toimi, inimeste eludest ja heaolust hoolimata, veelgi rohkem ning jõhkramalt.
Euroopa Liidu, "liberaalse" elik progressiusulise rohelise maailmakorra juurde tulles, siis kellele ei meeldiks ilus, puhas ja roheline tulevikumaailm. Ükski mõistlik inimene ei arva, et fossiilkütuste ohjeldamatu ammutamine on hirmus tore ja kõik võivad saastada, kuidas pähe tuleb. Kuid "asju" tuleb ajada loomulikult, loomuõigusega kooskõlas ja vanasse kaevu normaalsed inimesed enne uue valmimist ei sülita. Usk, et "rohelise" energiatootmise tehnoloogia on valmis ja inimkond on võimeline tänase tehnoloogilise taseme juures energiavajaduse "rohelisega" ära katma, on sama tark kui uskuda kommunismi.
Kaks neetud kannikat
Kommunism ja Euroliidu progressiusk on ühe istmiku kaks kannikat. Mõlemad on kõige lihtsamalt kirjeldades neetud. Needuse puud tuntakse viljadest, mida see kannab. Sellest, et kommunism on neetud, peaks saama aru igaüks, kes võtab vaevaks natukenegi Nõukogude Kommunistliku Vabariikide Liidu tegemistele tagasi vaadata.
Käesoleval juhul ei mõtle allakirjutanu "needuse" all niivõrd müstilist manamist, kuivõrd loomuõiguse ja loodusseaduste eiramisega endale taeva kaela kukutamist. Inimestel, kes loodusseaduste ja loomuõiguse vastu takka üles löövad, millele nad iganes käe külge panevad, läheb kõik mainitud kahe kannika vahele.
"Needus" pole niivõrd müstiline manamine, kuivõrd loomuõiguse ja loodusseaduste eiramisega endale taeva kaela kukutamine.
Euroopa Liidu neetuse esimesed "õied" hakkavad alles paistma: üle 20-protsendi küündiv inflatsioon, absurdselt kõrged toidu-, kütuse- ja energiahinnad on alles kõige tulevase eelmäng. Kuulates eurokomissaride jauramist, kuidas tänasest kriisist saab üle veel suurema hulga "jätkusuutlike roheinvesteeringute ja -kavadega", ning vaadates, mida EL liikmesriikide ja muu maailma "liberaalsed" valitsused teevad põllumajandusega, siis kui keegi ei ole veel päris näljas ja paljas, võib neid lohutada – selle nimel nähakse koledasti vaeva.
Ühine asi, mis ühendab kommunismi ja "liberaalse maailmakorra" "rohelist" progressiusku, on arusaamine, et hea uus ilm (kommunism ja CO2 vaba majandus) pole küll nii väga mägede taga, kuid sinna jõudmiseks peavad kõik, ainult natukene veel, kogu aeg, kannatama. Välja arvatud muidugi, orwelliaanliku "Loomade farmi" kombel, kommunismi ehitajate ja rohepöörajate ülemused ning poliitikud ise. Kommunistide jaoks olid vaenlaseks rahvusvaheline imperialism, sisevaenlased, ilm vms; rohepöörajatel ei lase uut ilma ehitada rumalad lihtinimesed, kurjad kapitalistid, tuulepuudus ja konservatiivid. Hoolimata kulutatud tohutututest ressurssidest pole ühtemoodi mitte midagi tolku kommunismi ja rohelise uue ilma ehitamisest. Mõlemad ponnistused võib kokku võtta "tühi töö ja vaimu närimine". Mis ongi täpne neetud olemise kirjeldus.
Loomulikult kukub Euroopa Liit pigem varem kui hiljem ise enda tekitatud administratiivse ja ideoloogilise entroopia tõttu kokku. Arukad inimesed tõmbaksid igasugustel rohekavadel kuni vajaliku tehnoloogilise hüppeni "juhtme seinast välja". Siiski eurokomissaride pime usk, rumalus, põikpäisus, uuele maailmakorrale toodud vereohvrid, misiganes, ei luba neil seda teha ja kuna kogu üritus on neetud ning needuse tulemuseks on kaos, siis tuleb see hullumeelne aeg kõigil kuidagi üle elada. Tulevasele kaosele osutab teinegi Bismarcki tõdemus: "Kõik suurriikide vahelised lepingud ei ole enam siduvad, kui need satuvad vastuollu olelusvõitlusega."
Eesti inimestest, kes elavad suuremates linnades ja eriti kõrgemates korrusmajades ning kellel pole võimalik kuhugi maale põgeneda, on muidugi natuke kahju – aga kahjuks päris suur osa valib neist Reformierakonda, Sotsiaaldemokraate ja teisi progressiusklikke kartelliparteisid.
Valikutel on paraku tagajärjed…
Tšetšeeni päritolu ajaloolane-politoloog Abdurahman Avtorhanov kirjutas 1979. aastal paguluses avaldatud raamatus Сила и бессилие Брежнева (Brežnevi jõud ja jõuetus, peatükis "Nõukogude imperialismi dünaamika" lk 215–239), et nõukogude imperialism pole klassikaline, rahvuspõhine imperialism ja just seepärast suudab see olla "revolutsiooniline ja dünaamiline". See pole mitte niivõrd majanduslik, kui just "ideoloogiline" pürgimus – ja seda hulga rohkem. Erinevalt tavapärastest, kapitalistlikku laadi imperialistlikest pürgimustest, mille ajendiks on toorained, uued turud, tööjõud ja soodsad investeerimisvõimalused, "on nõukogude imperialism huvitatud inimestest, keda saab allutada kindlale poliitilisele ja ideoloogilisele režiimile. Seetõttu ongi ta imperialismina uut tüüpi".
Euroopa Liit paistab samasuguse rahvusriike eirava, progressistliku uue ilma ehitamise ideoloogiale allutatud "uut tüüpi" impeeriumina. EL "rohekavad" eiravad igasugust normaalset majanduslikku mõtlemist – millestki, mida ei ole olemas, näiteks adekvaatsed rohetehnoloogiad, ei saa midagi üles ehitada – ometigi surutakse neid hambaid kiristades iga hinnaga õnnetutele inimestele peale.
*Komissar – Eesti keeles on inglisekeelne "commissioner", saksakeelne "kommissar", prantsuskeelne "commissaire" mingil põhjusel tõlgitud (künni)volinikuks. Mainitud keeltes on need vasted samad, mida kasutatakse Nõukogude Venemaa enamlastest terroristide (rahva)komissaride – a la Leon Trotski – kohta. Tänaseid arenguid vaadates on Kadri Simsoni komissariks nimetamine täpsem kui tema pidamine energiavolinikuks. Samas kui kõrvutada "volinikku" nõukogude künnivolinikuga, siis seegi paralleel pole paha – viimane tegeles ideoloogilise põllupidamise, esimene ideoloogilise energiamajanduse kehtestamisega. (Komissar on siiski ilmselt jõulisem tegelane.)